Uudised

Global Spirits Masters on rahvusvaheline konkurss, mis hindab ja tunnustab maailma parimaid alkohoolseid jooke, sealhulgas viina, džinni, viskit, rummi, tekiilat ja palju muud. Konkursi korraldab The Spirits Business, mis on üks juhtivaid alkoholitööstuse ajakirju.

Auhinna eesmärk on tõsta esile kvaliteetseid ja uuenduslikke tooteid ning aidata tarbijatel ja tööstuse esindajatel leida parimaid jooke turul. Auhind annab tootjatele ja brändidele prestiiži ja usaldusväärsuse märgi.

Liviko saavutas märkimisväärse tulemuse, pälvides konkursil mitmeid auhindu. Vana Tallinn Coffee Fusion sai kuldmedali Travel Retail Masters kategoorias, mis on eksklusiivselt suunatud reisikaubandusele. Viinakategoorias võidutsesid Hõbe Mild Vodka pälvides Super-Premium klassis kuldmedali ning Bellingshausen Vodka saavutades Premium kategoorias kõrgeima tulemuse ehk Master Medali. 

Hilise õitsemisega, saagikas, klimaatiliselt vastupidav, tiheda tugeva marjakobara ja tumeda paksu kestaga mari on maailmas üks kuulsamaid ning ühtlasi ka enimkasvatatud veini valmistamisel kasutatav marjasort. Ca 341 000ha istandustega hõlmab see ca 20% kogu maailma veinipõldudest ja leidub teda enamike veiniriikide istandustes põhja- ja lõunapoolkeral, Kanadast Marokoni ja Uus-Meremaast Argentinani. Geeniuuringute põhjal on „Cab“, nagu ameeriklased seda hellitavalt kutsuvad, Cabernet Franci ja Sauvignon Blanci isetekkeline ristand, mis sündis Edela-Prantsusmaal Bordeaux’ piirkonnas 17. sajandil. Nimigi on võrdselt saadud mõlemalt vanemalt.

Cabernet Sauvignon on Carmeneti marjaperekonna tuntuim esindaja ja lisaks temale kuulub prominentsesse seltskonda veel Merlot, Carménère, Petit Verdot, Castets, Marselan, Fer Servadou, Hondarribi Beltza ja Gros Cabernet sordid ning noobli vennaskonna esiisaks on Baskimaa päritolu Cabernet Franc, mille sünonüümiks Carmenet ka kunagi ammu Bordeaux´s, Gironde suudmeala vasakul kaldal paiknevas Médocis oli.

Kasutust leiab Cabernet Sauvignon mari nii punaste sordi- kui ka seguveinide valmistamisel, eelkõige segatakse siis just oma perekonna marjadega: Cabernet Franc, Merlot ja Petit Verdot sortidega. Ka saab temast teha veel ka üsna erksa värvi ja marjase karakteriga roosat sordi- ja seguveini.

Sordipõhised veinid, mida tehakse vast enam just Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja Ladina-Ameerikas, on tavaliselt tammevaadis arendatud, suud kootavad, intensiivsed, küpsete mustade sõstarde meki ja vürtsika karakteriga ning neil on hea arengupotentsiaal. Jahedamates piirkondades, kus marjad teinekord korralikult välja ei küpse, võib veinile tekkida veidi agressiivne nö. roheliste tanniinide ehk siis toore rohelise paprika nüanss, mis pole eriti nauditav. Seguveinidena on välja kujunenud nn Bordeaux segu, kus segatakse omavahel kokku peamiselt Merlot ja Cabernet Franc, lisades teinekord veel Petit Verdot’ sorti.  Tšiilis võetakse veinisegus mängu veel ka Carménère ja Argentinas Malbec. Cabernet Sauvignon on segamisel populaarne, sest nii saab teiste marjasortide lisamisel pehmendada Cabernet Sauvignonile omast tugevat tanniinsust.

Kuulsaim Cabernet’ piirkond maailmas on Bordeaux Prantsusmaal, eelkõige sealne Médoci sisekasvuala. Väljaspool Euroopat leiab väärikad punaveinid Californiast Napa ja Sonoma Valley kasvualadelt, Austraalias Coonawarrast, Tšiilis Colchagua ja Maipo Valley´st ning Lõuna-Aafrika Vabariigis Stellenboschist. Aina rohkem levib sort ka Ida-Euroopas ja Balkani poolsaarel. Maailmas kasvatatakse Cabernet Sauvignoni enim Prantsusmaal, teisel kohal on Tšiili, kus mari on olulisim tume sort üldse, kolmandal kohal Ameerika Ühendriigid, peamiselt siis California osariik ja järgneb Austraalia. Üllatuslikult on maailmas viiendal kohal Hiina, kus see ilmekas marjasort aina enam populaarsust kogub.

Sõltuvalt kasvukohast on Cabernet Sauvignonist tehtud veinides lisaks üleküpsenud mustsõstardele tunda kuivatatud tumedaid luuvilju, põldmarjamoosi, lagritsat, tubakat, eukalüpti ja tammevaadis arendamine lisab veini aroomile-maitsele veel pagarivürtse, kakaoube, mõrušokolaadi ning suitsuseid aroominoote.

Tänu Cabernet Sauvignoni töökindlusele on temast aretatud 1970. aastatel mitmeid varavalmivaid tumedaid marjasorte, eelkõige selleks, et teha punast veini veidi jahedama kliimaga piirkondades. Nii on kuulus Cabernet isaks Cabernet Cubin, Cabernet Dorsa ja Cabernet Dorio sortidele, mida kasvatatakse eelkõige Saksamaal ja Šveitsis. 1991. aastal aretati Šveitsis hübriidmarjasordi abil ilmastikule vastupidav ja haiguskindel heleda kestaga Cabernet Blanc sort, millest tehtud veinid on aromaatsed ja nende maitses leidub Sauvignon Blancile iseloomulikke nüansse.

Värvikirevat veinisügise algust,

Teie Nautimus

Kui otsid karastusjooki, mis ühendab traditsioonilised meetodid ja kaasaegse maitseelamuse, siis Fentimans on bränd, mille poole tasub pöörduda. Hiljuti pärjati Fentimansi limonaadid ja toonikud prestiižse Great Taste Award'iga, mis on veel üks kinnitus selle brändi erakordsele kvaliteedile ja maitseelamusele.

Mis on Great Taste Award?

Great Taste Award on rahvusvaheliselt tunnustatud auhind, mida sageli nimetatakse toidumaailma „Oscari“ vääriliseks. Selle annavad välja Guild of Fine Food spetsialistid, kes hindavad igal aastal tuhandeid tooteid, alates gurmeejuustudest ja šokolaadidest kuni jookideni. Tooteid hinnatakse nende maitse, tekstuuri, koostisosade ja üldise kvaliteedi alusel. Kui toode saab Great Taste Award'i, on see kindel märk, et tegu on eriliselt maitsva ja kvaliteetse tootega.

Miks on see Fentimansi jaoks oluline?

Fentimans on tuntud oma käsitööna valminud karastusjookide ja toonikute poolest, mille valmistamisel järgitakse üle 100 aasta vanuseid retsepte ja traditsioone. Selline auhind kinnitab Fentimansi pühendumust kvaliteedile ja maitsete mitmekesisusele. Fentimansi joogid on valminud taimeekstraktidest ja looduslikest koostisosadest, mis on aeglaselt kääritatud, et saavutada ainulaadne maitseprofiil.

Mida see tähendab tarbijatele?

Tarbijatele tähendab see, et nad võivad Fentimansi toodetele kindlad olla – igal lonksul on tunda autentset ja rikkalikku maitset, mis on pälvinud toidumaailma ekspertide tunnustuse. Olgu selleks klassikaline roosilimonaad, vürtsikas ingveriõlu või värskendav India toonik – Fentimansi joogid pakuvad midagi erilist iga maitsemeele jaoks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Fentimansi tooted on tõeline nauding neile, kes hindavad kvaliteeti ja traditsiooni. Nüüd, kui need joogid on saanud ka Great Taste Award'i tunnustuse, on kindel, et iga pudel Fentimansi sisaldab mitte ainult ajalugu ja traditsiooni, vaid ka maailma tippkvaliteeti.

Fentimans limonaadid võid leida Liviko poest või e-poest.

Pinot Noir kuulub klassikaliste tumedate marjasortide hulka ja temast tehakse vast kõige elegantsemad ja ühtlasi ka kalleimad punaveinid maailmas. Marja saksakeelne nimetus -  Spätburgunder, viitab sordi hilisele õitsemisele, mistõttu varajane sügis jahedate vihmaste ilmadega ei kuulu lemmikute hulka ning marjasort on kasvukoha ilma suhtes üsna nõudlik. Ei sobi talle ka vahemereline kuumus koos liigse päikesepaistega, sest UV-kiirgus võib õhukese kestaga marjad ära põletada, mis annab hiljem tunda veini ilmetus maitses.

Pärineb sort Prantsusmaalt Burgundia piirkonnast, kus kasvuajal päevad soojad ja ööd jahedad ning teda on seal kasvatatud juba peaaegu 2000 aastat. Marjasordi nime võiks tõlkida kui „must käbi“, viidates männikäbi kujulisele marjakobarale. Sellest dünaamilisest, õhukese tumeda kestaga marjasordist tehakse vahuveine, valgeid veine ja kerge viirukisuitsuse aroominoodiga marjaselt delikaatseid punaveine. Oluline on marjasort Prantsusmaa põhjapoolsetel kasvualadel, eelkõige Champagne ja Alsace piirkonnas ning iseenesest mõistetavalt sobivad talle koduse Burgundia lubjakivised põllud. Seal valmistatakse sellest sordist tõenäoliselt kõige hinnalisemad ja ihaldatumad veinid nii veinikaupmeeste kui ka veinisõprade silmis. Alust selleks annab sealsete veinide lai aroomi ja maitseamplituud ning kõige killustatum topograafiline veinide klassifitseerimise süsteem maailmas, kus mikrokliima on jaganud veiniaiad erinevatesse kasvukohapõhistesse kvaliteedikategooriatesse ning veiniaia piiridele peetakse arvestust meetri täpsusega. Kliima soojenemine annab endast ka Reini jõe kallastel. Muidu enamasti valget veini pakkuv Alsace piirkond lisas mõned aastad tagasi Pinot Noir marja ainsa tumeda sordina kasvuala parimate Grand Cru märgistusega veinide nimekirja ning Saksamaa Badeni ja Pfalzi ilmekaid punaveine leidub kohalike veinisõprade heameeleks ka Eesti veinipoodide riiulitelt. Lisaks leiavad veinisõprade hulgas kõlapinda Pinot Noirist tehtud Blanc de Noir tüüpi valged veinid  – vein valmistatakse tumeda kestaga marjadest, kääritades seda ilma marjakestade ja seemneteta.

Pinot marjasordi perekond on üsna lai, kus leidub sealt nii valge, roosa kui ka tumeda kestaga eksemplare. Marjasort annab kergesti mutatsioone ja Pinot perekonna nimekirjast leiab nii ise- kui inimtekkelisi ristandeid. Käesoleva aja populaarseim pereliige on tõenäoliselt roosa marjakestaga Pinot Noir´ mutatsioon Pinot Gris/Pinot Grigio, millest tehtud veinid laiutavad poeriiulitel Itaalia valgete veinide osakonnas. Heleda kestaga Pinot Blanc, saksapäraselt Weissburgunder on sisuliselt Pinot Noiri albiino versioon. Kuulsaimateks järglasteks saab kindlasti pidada heledate veinimarjade kategoorias maailmas enim kasvatatud Chardonnay´d ja tema tumeda kestaga kaksikvenda Gamay´d, mis leiab kasutust Burgundiast veidi lõuna poole jäävas Beaujolais piirkonnas. Lõuna-Aafrika Vabariigi esindussort Pinotage on aretatud Stellenboschi ülikoolis juba sadakond aastat tagasi.

Häid Pinot Noir´ kasvupiirkondi leidub ka mujal ja kasvatatakse seda veel Saksamaal, Austrias, Itaalias ja isegi Hispaanias. Marjasorti võib kohata väljaspool Euroopat Ameerika Ühendriikides Californias ja eelkõige Oregonis, mida peetakse samuti üheks parimaks piirkonnaks maailmas koos Uus-Meremaaga.  Väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega veinid pärinevad veel veidi jahedamatelt rannikulähedastelt kasvualadelt Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Tšiilis.

Vaatamata kasvukoha kliimale on Pinot Noirist tehtud punaveinil alati isikupärane ja nõtke karakter – granaatpunase värviga, marjaselt elava ja sametiste tanniinidega aromaatne punavein kütkestas omal ajal keiser Karl Suurt ning kõnetab kaasajal paljusid veinisõpru laias maailmas. Laiemale publikule sai mari tuntumaks tänu 2004. aastal esilinastunud Hollywoodi kassahitile „Sideways“.

Liviko e-poe Pinot Noir veinidega saad tutvuda siit.   

Maitseküllase filmisoovitusega,

Teie Nautimus

Prosecco on tõenäoliselt käesoleva sajandi kõige populaarsem vahuvein terves maailmas. Tegemist on Itaalia päritolu kerge ja igapäevase, värvilt valge või roosa puuviljaselt elava vahuveiniga. Ametlikult on Prosecco kaitstud päritolu nimetusega vein alles 2009. aastast, kui Itaalia põllumajandusministeerium kinnitas selle päritolu kohaks Kirde-Itaalias paikneva Veneto maakonna. Põhjuseks see, et seda suupärast, hästi joodavat ning kõlava nimega vahuveini tehti veel käesoleva sajandi alguses reipalt nii Saksamaal, Austraalias kui ka Ameerika Ühendriikides. Kuna sama nime kandis ka viinamarjasort, millest vahuveini tehti, siis ei saanud keelata pudeli peal marjasordi nime kasutamast ka teistes riikides. 2009. aastast võeti aga Itaalias marjasordi senise nime Prosecco asemel kasutusele tema sünonüüm Glera,  vahuveini päritolunimetusena Prosecco kinnitati sellest hetkest Veneto maakonna vahuveinile. Sellega oli „Gordioni sõlm“ läbi raiutud ja selle ülipopulaarseks muutunud vahuveini kopeerimine lõppenud. Saksamaa või Austraalia vahuveinitootjad võisid kirjutada etiketile edaspidi Glera nime, aga kuna see nimi oli Prosecco joojatele tundmatu ja veinietiketil kedagi ei kõnetanud, siis ülejäänud maailma veinitootjad loobusid Glera-nimelise vahuveini tegemisest üsna kiiresti.

Kaasajal tehakse kahte tüüpi Proseccot peamiselt Charmat ehk tank-meetodil: Frizzantena ning Spumantena. Esimene neist on taskukohane ja kerge, veidi kihisev vahuvein, mille rõhk pudelis on alla 3 atm. Spumantel on CO₂-sisaldus ning rõhk pudelis suurem ja maitseamplituud samuti laiem. Tavalisest kvaliteetsem Prosecco tuleb Treviso provintsist ning veinietiketil on ka sellekohane märge Prosecco di Treviso. Veel kvaliteetsema veini puhul on etiketil märge – Prosecco di Conegliano või Prosecco di Valdobbiadene või isegi Prosecco di Conegliano Valdobbiadene. Vastavatel puhkudel korjatakse marjad veini tarbeks ainult merepinnast veidi kõrgemal paiknevatest marjaistandustest Conegliano ja Valdobiaddene linnade ümbrusest. Prosecco vahuveinide lipulaev on Prosecco Cartizze Spumante Superiore, mis viitab viinamarjade parimale võimalikule kasvualale ning kõige kvaliteetsematele viinamarjadele. Glera marjasort kasvab seal vaid 108 ha istandustes Cartizze nimelise mäe lõunavaatelistel nõlvadel ja marjad tuleb korjata käsitsi. Iseenesestmõistetavalt on tegemist ka Prosecco veiniperekonna kalleima eksemplariga, mille maht on vaid ca 1,5% Prosecco vahuveinide kogutoodangust.

Erinevus rikastab – nagu ka kõiki ülejäänud vahuveine, võib leida poeriiulitelt veidi kuivemaid kui ka oluliselt magusaimaid Prosecco versioone. Veinihuvilisel tuleb jälgida terasemalt, mis väljendi on tootja veinietiketile veini jääksuhkru sisalduse tähistamiseks märkinud, et oma lemmik üles leida:

Ultra Brut, Brut Nature, Brut Zéro – täiesti kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 3g/l.

Extra Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 6g/l.

Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 6 - 12 g/l.

Extra Dry – „offdry“ vahuvein, jääksuhkur veinis: 12 - 17g/l.

Sec – poolkuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 17 - 32g/l.

Demi Sec – poolmagus vahuvein, jääksuhkur veinis: 32 - 50g/l.

Dulce – magus vahuvein, jääksuhkur veinis üle 50g/l.

Valdav enamus Proseccosid Eesti veiniturul on kas Extra Dry või Brut tüüpi.

2020. aastal otsustasid Prosecco tootjaid ühendav Prosecco Consortium ja Itaalia Põllumajandusministeerium lubada turule ka kahvaturoosa värviga Prosecco Rosé vahuveini. Roosa Prosecco puhul on lubatud kasutada ainult Glera ning Pinot Noir marjasorte, Pinot Noir sordi osakaal võib marjasegus olla kuni 15%. Ka on roosat värvi Prosecco oma iseloomult veidi kuivem ja teha võib vaid Brut Zéro/Nature, Extra Brut, Brut ning Extra Dry tüüpi vahuveine. Prosecco vahuveinid on saavutanud üsna lühikese ajaga kindla positsiooni veidi muretus ja itaallaslikus „la dolce vita“ elustiilis, samuti ka kohaliku veinisõbra joogivalikus.

Kõikide Liviko vahuveinide ja proseccodega saad tutvuda siit.

Head rahvusvahelist Prosecco päeva!

      Teie Nautimus

Vee brände on maailmas palju, aga alati on ruumi veel mõnele uuele. STELLAR on uus vee kaubamärk, mis kannab endas ajatut jõudu. See on madala mineraalsuse ja erakordselt puhta maitsega vesi, mis pärineb sügavalt Setomaa maapõuest, Kesk-Devon’i kihistust. Vesi segatakse kokku 95m ja 130m sügavusel paiknevatest põhjaveekihtidest ja sisaldab aastatuhandete jooksul sinna kogunenud mineraale, kandes endas Lõuna-Eesti puhta looduse elujõudu. 

Sõõm STELLAR vett kustutab janu, värskendab keha ja vaimu ning jätab toidu maitse ehedaks. 

Inimese keha koosneb umbes 60% ulatuses veest ja kui tarbime vett vähe, annab meie keha sellest märku:

• Vesi aitab kehal hoida normaalset temperatuuri
• Vesi aitab väljutada kehast mürgiseid aineid
• Vesi hoiab korras seedimise ja aitab toitainetel imenduda
• Vesi aitab hoida meie naha niisutatuna ja parandab selle elastsust
• Vesi aitab säilitada lihaste ja liigeste funktsioneerimist
• Vesi aitab vähendada alkoholi halba mõju organismile
• Vesi aitab vältida ülesöömist jpm.

Vesi on neutraalse ja puhta maitsega jook, mis ei mõjuta toidu maitseid, sobides suurepäraselt erinevate söögikordade saatjaks. Vee joomine on eluliselt tähtis igapäevane harjumus, mis toetab meie organismi normaalseid funktsioone ja üldist tervist. Eriti oluline on vee tarbimine füüsilise koormuse korral, haiguste ajal, kuuma ilmaga ja teatud eluetappidel nagu rasedus ja imetamine. Samuti on oluline tarbida vett toidu kõrvale, et toetada seedimist ja säilitada üldist heaolu. Hoolitseme oma keha eest, juues piisavalt vett iga päev!

Eriti oluline on vee joomine alkoholi tarbimise ajal, sest alkohol tekitab meie kehas vedelikupuudust. Iga tarbitud alkoholiühiku kõrvale tuleks juua klaas vett. Piisav vee joomine alkoholi tarbimise ajal ja pärast seda kahandab võimalust tunda halba enesetunnet järgmisel päeval ning parandab organismi üldist toonust. Uuri lisaks ka kampaaniat ´´Kui võtad, võta vett vahele´´ siit.

 STELLAR – elu allikas

Juuni teine laupäev, 8. juuni, ei ole lihtsalt tavaline päev – see on World Gin Day ehk rahvusvaheline džinnipäev. See on ülemaailmne tervitus botaanilisele imeteole, mida nimetatakse džinniks. See on päev, mil avastada džinnide kirev maailm, alates kadakamarjastest klassikutest kuni modernsete, lilleliste ja ürtidega maitsestatud variantideni. Sellel päeval saame võimaluse tutvuda igas džinnis peituva kunsti, ajaloo ja maitsete rohkusega kuni täiusliku kokteilini. Olgu sa džinni asjatundja või lihtsalt džinnist huvitatud gurmaan – see päev on sinu jaoks. Nii et segame, pressime ja šeigime end läbi džinnide maitsete maailma.

Destilleeritud piiritusjoogid on olnud meiega sajandeid ja kõigil neil on rikkalik ajalugu ning huvitav päritolu. Kuigi piiritusjooke on pikka aega kasutatud meditsiiniliselt, on ainult üks neist saanud alguse ravimina ja muutunud üheks ajaloo tähtsaimaks segujoogiks. See on džinn, kirgas jook, mis on destilleeritud kadakamarjadest ja pärineb ühest vanast Hollandi joogist, mida tuntakse geneverina. Džinnil on olnud väärikas ajalugu ravimina või õigemini, kuidas muuta ravim meeldivamaks. Hiniin on kiinapuu koorest saadud aine, mida lisatakse toonikule ja mis suudab ravida malaariat. Kahjuks oli hiniin uskumatult mõru ja džinni kasutati selle maitse pehmendamiseks. See sai populaarseks kokteiliks Gin & Tonic ja toonik sisaldab tänaseni väikest kogust hiniini, et säilitada algse ravimi maitse.

Liviko poe džinnide valikuga saad tutvuda siin.

Kohe, kui kevadised päevad venivad pikemaks ja õhtud soojemaks, ihkab enamikel hing linnast ära looduse rüppe ning suvilate ja maakodude õues hakkab levima suitsuselt magus grillilõhn. Talvised pesupulbri ning köharohureklaamid on asendunud kõiksugu erinevates marinaadides grilltoodete ja alkoholivaba õlle promoga. Võib rahulolevalt nentida, et suur kevad on käes ning pikk ilus suvi ootab ees.

Mida aga võtta külakostiks kaasa, kui üleaia naabrilt laekub kutse õhtusele grillipeole? Poodi veini valima minnes peaks vältima üldistust „ selle suve grillivein“. Sama oleks minna apteeki lihtsalt külmetuse raviks rohtu ostma. Proviisorgi tahab täpsemalt teada, kas on nohu või teeb muret palavik. 

Seepärast soovitab Nautimus küsida mõni vihje võõrustajalt selle kohta, mida grillile pannakse ja vastavalt sellele valida vein. Kui kidakeelsele eestlasele tundub imelik küsida külla minnes, mida süüa pakutakse, võiks meenutada keskaja Itaalia filosoofi Niccolò Machiavelli ütlust „eesmärk pühitseb abinõu“.  Et õhtu naabri juures kujuneks kulinaarselt meeldivaks, siis tuleks seda küsida, sest grillitud antrekoot maitseb sparglist erinevalt nagu ka valge vein lõhnab ning maitseb punasest teisiti.

Valiku langetamisel on heaks nõuandjaks Nautimuse kodulehelt leitav Nautimuse märkide legend, mis on leitav SIIT.

Vastavalt tooraine ja toidu valmistamise meetodile on sobiva veini leidmine vastava toidu juurde kõigest hiirekliki kaugusel.

Kuniks grill soojeneb ja külalised kogunedes värskemaid päevauudiseid menetlevad, leiab värskendava aperitiivse taustaveini Nautimuse rohelise märgiga veinide hulgast. Selleks võib olla viimase kümnendi populaarne Prosecco nimeline kihisev vein Itaaliast või ka värskendav Sauvignon Blanc marjasordist valge vein eestlaste jaoks maakera kuklapoolelt, Uus-Meremaalt:

Kui on plaanis grillida kala, mereande või juurvilju, võiks veinipudel kanda Nautimuse kollast kleebist. Enamjaolt on selle märgiga Chardonnay marjasordist tehtud ja puuviljaselt ümarad valged veinid. Kui aga Chardonnay on ära tüüdanud, siis leidub samasuguseid kleebiseid mitmetest teistest marjasortidest tehtud veinidel, nagu näiteks:

Kui naaber otsustab klassikalise vanakooli šašlõki kasuks, siis on turvaline valik pudelil pigem Nautimuse punane märgis, mida kannavad enamik Pinot Noir sordist tehtud punaveine. Sarnaselt Chardonnayle on alati Pinot Noir’le leitavad sarnase iseloomuga alternatiivid:

Aga kui tuttava taluniku või lihuniku käest on plaanis grillimiseks hankida veise- või lambaliha, siis tuleb veinipudelilt otsida Nautimuse lillat kleebist, mis vihjab veini tugevamaitselisele karakterile. Cabernet Sauvignonist, mis on ühtlasi ka maailma enim kasvatatud marjasort, tehakse enamjaolt just sellise iseloomuga veine. Alternatiiviks saab soovitada veidi vürtsikama-marjaselt tiheda karakteriga Hispaania või Austraalia päritolu veine:

Juustu, kergemate suviste magustoitude ning puuviljade juurde soovitab Nautimus valida oranži kleebisega veini, mis on puuviljaselt lopsaka ja magusa iseloomuga:

Maitseküllast grillihooaega soovides

Teie Nautimus

Maikuu on Margarita kuu ning sel puhul räägimegi just Margarita värskendavast ja lihtsasti valmistatavast kokteilist.

Margarita on tänaseks enimmüüdud kokteil maailmas ning ilmselt iga kokteilisõber on selle värskendava kokteiliga kokku puutunud. Kuidas aga Margarita kokteil alguse sai?

Algupärase Margarita lõi 1948. aastal Margaret Sames, kes oli Ameerika seltskonnadaam ning ta oli tuntud just kurikuulsate priiskavate pidude korraldamise poolest. Tema peod kestsid tihti mitmeid päevi ning ühe enda peo jaoks oligi Margaretil vaja sellist kokteili, mida andis ka päevasel ajal basseini ääres nautida. Pärast arvukate variatsioonide proovimist jõudis Sames oma isikliku retsepti juurde, milles laimimahl tasakaalustab alkoholi ja kergelt soolaga kaetud klaasiserv lisab elegantsi hõngu. Legendi järgi ei olnud Margaretil kavatsust enda kokteili reklaamida, kuid tema mõjukad sõbrad nagu Nick Hilton, filmitäht John Wayne ja Joseph Drown armastasid seda kokteili nii väga, et levitasid sellest sõna ka teistele.  Nii on läbi aegade Margarita kuulsus aina kasvanud.

Värskendav, mitmekülgne ja hõlpsasti valmistatav Margarita

Aegade algusest ei ole Margarita originaalretsept muutunud. Originaal Margarita jaoks läheb tarvis vaid nelja koostisosa: Cointreau, valge tekiila, värske laimimahl ja soolaga kaetud klaasiserv. Margarita on kokteil, mis on lihtsasti valmistatav ka koduses keskkonnas.

Cointreau, algupärane koostisosa Margaritas

Cointreau teenis enda koha maailma ühes populaarseimas kokteilis väga lihtsal põhjusel – see oli Margaret Samesi lemmikliköör. Margaret ise on öelnud: „Margarita ilma Cointreauta ei ole väärt oma soola.“ Cointreau enda omadustelt toimib kokteilidesse segatuna maitsetugevdajana ning sellel on tõestatud mõju aistingutele. Erinevate Margarita retseptide kohta tehtud uuringute kohaselt on Cointrauga valmistatud algupärasel Margarital suurepärased meeleorganitega tajutavad omadused ning sel on väga aromaatne, värske ja tasakaalustatud aistinguid mõjutav profiil.

Margarital on eriline koht ka Cointrau ajaloos ja seda niivõrd, et Cointreau perekond andis retspeti edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Alates loomisest 1849. aastal on Cointreau loojad inspireeritud sellest loomingulisest energiast, mis annab sellele liköörile elu. Liköör on säilitanud oma algsed omadused – tasakaalustatuse ja kristallselguse, – mis on inspiratsiooni saanud selle visionäärist loojast. Likööri olemus ja oivalisus seisnevad magusate ja mõrude apelsinikoorte põhjalikus valimises ja segamises, mis on Maison Cointreau meisterdestilleerijale Carole Quintonile usaldatud väga suurt põhjalikkust nõudev ülesanne. Premium-klassi liköör Cointreau on pikka aega olnud esindatud kõigil viiel mandril. Likööri kõrge kvaliteet teeb sellest kokteilisegajate lemmiku ning see on välja teeninud oma koha maailma kõige kuulsamate baaride valikus.

Cointreau mõju Margarita kokteilile

Tuntud Margarita kokteilil, mis on valmistatud Cointreau likööriga, on suurepärased meeliülendavad omadused ning väga aromaatne, värske ja tasakaalustatud aistingute bukett.

Visuaal — Cointreau likööriga valmistatud Margarita on värske ja visuaalselt ahvatlev.

Aisiting — Cointreau retsept on ülimalt aromaatse intensiivsusega. Selles on ka tunda rikkalikult tsitruse,  lille ja puuviljade (apelsini ja mandariini viljaliha) noote.

Maitse — Cointreauga valmistatud Margarita on väga puuviljase maitsega ning pakub optimaalset magus-haput tasakaalu. Sellel on ka pikem järelmaitse.

Cointreau on saadaval Liviko e-poes.

Sool Margaritas

Sool mängib Margarita isikupära väljatoomisel olulist rolli. „Sool on üks lihtsamaid ja paremaid viise, kuidas lisada algupärasele Margaritale variatsioone.“

Ajalooliselt on soola teatud kui võimsat maitsetugevdajat. Proovige Margaritat soolaga ja ilma ning te tunnete, et soolaga on maitse palju komplekssem. Miks? Sest sool muudab maitsemeeled tundlikumaks. Lisaks, nii nagu ka toidu puhul, tasakaalustab soolasus kibedust ja toob esile magusad noodid.

Maailmas on palju erinevaid soolasorte, kuid need jagunevad kaheks:

Meresool – saadakse merevee aurutamise teel ning millel puuduvad lisandid.

Mineraalsool – rauakrikas sool, mida leidub maa all ja mida on erineval kujul ja värvides.

Soola päritolu annab maitsele teatud nüansi ja see võib lisada retseptidele peene variatsiooni.

Cointreau on valinud välja enda lemmiksoolad:

Guérande või Noirmoutier’ fleur de sel — müütiline fleur de sel ehk meresoolahelbed Prantsusmaalt, Atlandi ookeani rannikult. Oma tekstuuri, maitse ja peeneteralisuse poolest tuntud sool on kohustuslik igale kodusele kokteilisegajale või peakokale.

Roosa Himaalaja sool — seda peetakse maailma puhtaimaks soolaks, selle mineraalsoola ilus roosa värvus tuleneb kõrgest rauasisaldusest.

Egiptuse sool — kui te ei teaks paremini, siis võib seda härmatist meenutavat mineraalsoola segamini ajada lumehelvestega. Egiptuse Valgest kõrbest tulev sool on üks kõige rafineeritumaid soolasid maailmas.

Sinine Pärsia sool — seda haruldast soola kaevandatakse Iraani mägedest ja sellel on ootamatult safiirsinised täpid. Maitsele lisab see õrna, peaaegu sidruni hapususe.

Must Hawaii sool — see tume sool on segu meresoolast ja aktiivsöerikkast mustast laavakivimist. Soolal on iseloomulik, kergelt suitsune maitse

Margarita kokteil on maitsev igal aastaajal

Võib tunduda küll, et Margarita on pigem värkendav ja suvine kokteil kuid see ei pea nii olema. Margaritat võib juua originaal retsepti järgi kuid võib maitsestada ka vastavalt hooajale.

Kevadine Margarita

Lillemaitseline, värske & hapu

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml laimimahla

4ml roosisiirupit

Jääd

• Kata kupeeklaasi serv tavalise või roosa soolaga
• Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
• Raputa, kurna ja serveeri
• Soovitame kaunistada roosi kroonlehtedega

Suvine Margarita

Hapu, puuviljane & värske

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml laimimahla

4 värsket maasikat

4ml suhkruroosiirupit

Jääd

• Katke klaasiserv soolahelvestega
• Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
• Raputa, kurna ja serveeri
• Kaunistage mündilehtedega, et lisada joogile värskust

Sügisene Margarita

Hapu, puuviljane & suitsune

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml laimimahla

10ml leedriõiesiirupit

Jääd

• Katke klaasiserv kas musta suitsusoola või tavalise soolaga
• Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
• Raputa, kurna ja serveeri
• Kaunistage kuivatatud apelsini viiluga

Talvine Margarita

Värske, puuviljane & hapu

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml värsket greandilli

4ml kaneelisiirupit

Jääd

• Katke klaasiserv tavalise soolaga
• Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
• Raputa, kurna ja serveeri
• Kaunistage apelisini viiluga

Originaal Margarita

Magus hapu

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml laimimahla

Jääd

• Katke klaasiserv tavalise soolaga
• Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
• Raputa, kurna ja serveeri
• Kaunistage laimi viiluga

Kõik need retseptid toovad esile Margarita mitmekülgsuse ja nauditavuse igal aastaajal. Nii et võtke klaas, segage oma lemmikversioon ja nautige Margarita imelist maitset!

Taasiseseisvunud Eesti väikese veinituru teismeliseea tormilised kasvuraskused on ületatud ja jõutud on täiskasvanuikka – turg on rahunenud, sortiment ning tarbijate eelistused enam-vähem välja kujunenud. Sellist plahvatuslikku veinide müügikasvu, mis käesoleva sajandi alguses toimus, tulevikus kindlasti enam ette näha pole ja veini nivoo Eesti veiniklaasis õõtsub viimaste aastate lõikes ühtlaselt paari protsendi jagu üles ning alla. Küll aga kihiseb aktiivsemalt veinisõprade klaasis vahuvein, mis on kogu aeg olnud stabiilses kasvutrendis. Peamiseks veduriks on olnud selles segmendis igapäevane ning suupärane Itaalia vahuvein Prosecco. Šampanja on aegumatu klassika, populaarsust on kogunud kahtlemata parima hinna ja kvaliteedi suhtega kuulikindel Hispaania päritolu Cava, samas kui teadlikumad veinisõbrad näevad uut tulevikutrendi veidi vähemtuntud ning üsna taskukohase hinnaklassiga Crémantis.

Crémant: Prantsuse päritolust uus kvaliteetveinide trend

Mõiste Crémant pärineb Prantsusmaalt ja võeti laiemalt kasutusele 1970ndate aastate lõpus, kui Euroopa Liit keelas méthode champenoise väljendi kasutamise väljaspool Prantsusmaa Champagne piirkonda. Termin oli kasutusel Prantsusmaa ning Luksemburgi kvaliteetsete vahuveinide puhul ja mõned šampanjatootjad laiendasid väljendit ka veidi madalama CO₂ sisaldusega šampanjadele – fine mousse crémant, mida kaasajal enam ei kasutata. Hispaania vahuveinitootja Codorníu, kes oli Grand Crémant de Cordoníu nimelist vahuveini müünud juba 1924. aastast, andis oma veini nimetuse kaitseks Euroopa kohtusse sisse hagi. Kohus aga otsustas 1994. aastal, et mõiste Crémant ei ole mitte päritolunimetus, vaid vahuveinide valmistamismeetod ning seetõttu võivad seda kasutada kõik tootjad, kes sellisel viisil vahuveini teevad. See tähendas, et termin Crémant ei olnud enam seotud kindla päritoluga ja seda võis kasutada ka teistes Euroopa Liidu riikides. Kuna aga seda mõistet kasutati kindla valmistusmeetodiga vahuveinide puhul, mis olid saavutanud tarbijatelt positiivse heakskiidu, kehtestas Euroopa Liit Crémanti valmistamiseks kindlad ning ranged reeglid.

Sõltuvalt piirkonnast seadusandlus veidi varieerub, aga üldnõueteks on kõigile terve marjakobara pressimine, marjade kaalu ja sellest saadava mahla suhtarv (150 kg marjadest 100 l mahla), vein võib olla valget või roosat värvi, peab arenema pudelis vähemalt 9 kuud pärmisettel ning väävliühendeid (SO₂) on lubatud kasutada 150mg/l. kohta. Lisaks peab tootja lisama pudeli etiketile kaitstud päritolu nimetusega marjade kasvuala.

Tänapäeval kasutatakse Crémanti nimetust enim Prantsusmaal, väljaspool Champagne kasvuala traditsioonilisel valmistusmeetodil tehtud kvaliteetvahuveinide puhul. Kastutusel on kaheksa piirkonda: Crémant d’Alsace, Crémant de Bordeaux, Crémant de Bourgogne, Crémant de Die, Crémant de Limoux, Crémant de Loire, Crémant de Savoie ja Crémant du Jura. Väljaspool Prantsusmaad on kasutanud väljendit juba pikka aega Luksemburg – Crémant de Luxembourg. Kuna aga Crémanti  populaarsus käesoleval sajandil kasvab, siis võttis selle kasutusele 2005. aastal ka Maroko – Crémant de l´Atlas. 2009. aastal pöörasid oma pilgud Crémanti poole Saksamaa veinitootjad, kohendades veiniseadusandlust ning lisades sinna veel nimekirja kastutada lubatud marjasortidest koos nõutud kasvuala nimetuse ja veini maksimaalse jääksuhkrusisaldusega, mis ei tohi Saksamaa Crémantide puhul olla üle 20g/l kohta (Pfalzis kuni 15g/l). Ehk siis Crémanti puhul on tegu Saksamaa kuivade vahuveinide koorekihiga, „a la Crème de la Crémant“. Kuigi hetkel moodustavad Crémanti tüüpi vahuveinid Saksamaa vahuveinide tootmismahust kõigest 0,5%, siis loodetavasti võivad ka kohalikud veinisõbrad varsti oma klaasis keerutada Crémant de Moseli või Crémant de Pfalzi noobleid mulle. 

Crémantide tulevik: kasvav konkurents ja kvaliteedi tõus

Kokkuvõtvalt on kuivad ning kerged Crémantid värskendav briis Eesti pigem kommertslikku laadi vahuveiniturul. Erinevus rikastab – Crémant on tulnud, et jääda ja kasvav konkurents suunab vahuveinitootjaid panustama aina rohkem kvaliteedile. Veinipoodide riiulitel kohtavad teadjamad mullisõbrad juba vanu tuttavaid ning tulevikus võib väljakutseid esitav majanduskeskkond aidata ka lojaalsetel šampanjakummardajatel leida Crémantide seast uusi sõpru.

Kihisevate tervitustega,

Teie Nautimus