31. detsember on suure tõenäosusega see päev aastas, mil juuakse ära kõige rohkem vahuveini ühe päeva jooksul terves maailmas. Küllap oli nii pool sajandit tagasi, on praegu ja saab olema ka tulevikus ja selle poolest ei erine väike Eesti ülejäänud maailmast. Kui kunagi oli selleks joogiks nõukogude ratsionaliseerijate poolt leiutatud magusapoolne Sovetskoje nimeline vahutav jook, siis 1990ndatel võttis selle koha üle Itaaliast imporditud Asti nimeline kvaliteetne vahuvein, mis oli küll magus, aga väljapeetum ja „välismaa oma“, sest ega kaubandusvõrgus oli valik kitsas ning šampanja tundus kallis ja hapu.
Aja jooksul areneva maitse, kasvava veiniteadlikkuse ja võimalustega on poodide veiniriiulid veninud kümnete meetrite pikkuseks. Lisades sellele veel käesoleval sajandil plahvatanud e-kaubanduse, on valik nii kirju, et tasub veidi ette mõelda, millega uue aasta algust tähistada. Nõu võib ju küsida alati AI-lt, aga paraku pole tehisaru ühtegi veini järgi maitsnud. Oluline on ka veini valmistamise meetod, ehk siis viis kuidas CO2 veinis tekib. Kommertslikumad ja igapäevased vahuveinid käärivad suures roostevabast terasest vaadis tank-meetodil ja kvaliteetsemate veinide puhul tekib süsihappegaas veinis traditsioonilisel meetodil pudelis. Nautimus saab siinkohas paremini nõutule veinisõbrale õige tee kätte juhatada tehes kiire ülevaate Euroopa populaarsematest vahuveinidest, mida aastavahetuse tähistamiseks osta võib:
Itaalia – Spumante, Prosecco, Franciacorta ja Alta Langa
Spumante väljendit kasutatakse Itaalias vahuveini kohta, mille rõhk pudelis on enam kui 3,5 atm. Frizzante siis on Spumante „väiksem vend“ ja rõhk pudelis alla 3,5 atm. Teha võib neid kõigis Itaalia veinipiirkondades, vein võib olla värvilt valge, roosa või punane, stiil kuivast magusani ning süsihappegaas veinis on nii ühel kui teisel viisil isetekkeline. Prosecco näol on aga tegemist Veneto piirkonna tank-meetodil tehtud kerge ja igapäevase, värvilt valge või roosa puuviljaselt elava vahuveiniga. Tavalisest kvaliteetsem Prosecco tuleb Treviso provintsist ning veinietiketil on ka sellekohane märge Prosecco di Treviso. Veel kvaliteetsema veini puhul on etiketil märge – Prosecco di Conegliano või Prosecco di Valdobbiadene või isegi Prosecco di Conegliano Valdobbiadene. Sellisel juhul korjatakse marjad veini tarbeks ainult merepinnast veidi kõrgemal paiknevatest marjaistandustest Conegliano ja Valdobiaddene linnade ümbrusest.
Franciacorta ja Alta Langa on Põhja-Itaalias traditsioonilisel meetodil valmistatud kõrge kvaliteediga vahuveinid, kus nõuded veinile on isegi kohati rangemad, kui šampanjal. Esimene neist pärineb Lombardiast ja teine Piemonte piirkonnast, vein on kuiva stiiliga, võib olla nii valget kui ka roosat värvi ja mõlema puhul on marjasordid – Pinot perekonna marjad – rangelt määratletud.
Hispaania – Cava ja Corpinnat
Cava on Hispaania valge ja roosa kvaliteetvahuvein ning see sai alguse Katalooniast, Sant Sadurní d’Anoia linnast Penedèses, mida peetakse mitteametlikuks Cava pealinnaks. Penedèse eeskujul hakati vahuveini valmistama ka teistes Hispaania piirkondades (Extremadura, Navarra, Rioja, Valencia ja Aragon). Cava tähendab kohalikus katalaani keeles keldrit ja et tootjal oleks õigus kasutada Cava nimetust veinil, siis peab ta veini tegema traditsioonilisel meetodil, veini valmistamisel peab kasutama heledatest sortidest Macabeo (Viura), Parellada, Xarel-lo ja Malvasia (Subirat) marju ning tumedatest Garnacha Tinta, Monastrell ja Trepat sorte. Erandina on lubatud kasutada ka Prantsusmaa päritolu Chardonnay ja Pinot Noir sorte, kui Champagne’i piirkonna kahte hinnatumat sorti. Vähemalt 18 kuud keldris arenenud veini võib nimetada Cava Reservaks ja enam kui 30 kuud keldris küpsenud veini Cava Gran Reservaks. Corpinnat on Penedès´is Cava väiketootjate hulgast välja kasvanud Hispaania vahuvein, mis tõlkes tähendaks südamega Penedésist - "cor" on katalaani keeles "süda" ja "pinnat", mis viitab ladinakeelsele sõnale "pinnae", mis on Penedès toponüüm. Nõuded on veini valmistamisele rangemad kui Cava puhul: mahepõllunduse põhimõtteid järgides ainult tootja kasvatatud omamaised marjasordid peab korjama käsitsi. Vein peab küpsema keldris vähemal 18 kuud ja kogu veini tegemise protsess peab aset leidma tootja valduses. Hetkel kuulub ühendusse 13 tootjat ja 2019. aastast loobusid Corpinnati liikmed Cava märgisest ning asendasid selle Corpinnat tähisega.
Sekt tähendab üldistavalt saksa keelt rääkivates riikides vahuveini. Lihtsama Sekti puhul võivad viinamarjad või ka baasvein pärineda teistest riikidest – ja tõtt öelda võib sellise segase päritoluga veini ostmata jätta. Seega peaks otsima veinipudeli etiketilt viidet Sekti tootjariigi kohta, vastavalt siis ka Austrian Sekt või Deutscher Sekt. Enamik Sekti tehakse tank-meetodil, vaid kuni 10% Sektist on tehtud traditsioonilisel meetodil ja tootjad on riiklikul tasandil kokku leppinud ka viisi selle tähistamiseks. Austerlased on Hispaania eeskujul kasutusele võtnud väljendid Reserve ja Grosse Reserve, mis tehakse kindla kasvupiirkonna marjadest traditsioonilisel meetodil. Sakslased on veinisõbra jaoks aga asja keerulisemaks teinud: Deutscher Sekti võib teha nii tank kui traditsioonilisel meetodil. Kvaliteetsemale veinile lisatakse kasvuala (nt Rheingau või Mosel) ja väljend klassische fläschengärung, mis viitab veini traditsioonilisele valmistuse viisile.
Umbes 200 Saksamaa kvaliteetveintootjat on koondunud veinitootjate ühendusse VDP (Verband Deutscher Prädikatsweingüter), on vahuveinidele sätestanud rangemad nõuded: VDP Sekt ja VDP Sekt Prestige. Veini valmistamiseks marju juurde osta ei tohi, kasutada võib kindla kasvupiirkonna kvaliteetmarjasorte ning Sekt peab pudelis küpsema 15 kuud, aastakäigu vein 24 kuud ja Sekt Prestige on 36-kuulise küpsemisajaga kindla aastakäigu vahuvein.
Prantsusmaa – Crémant ja Champagne
Mõiste Crémant pärineb Prantsusmaalt ja võeti laiemalt kasutusele 1970ndate aastate lõpus, kui Euroopa Liit keelas méthode champenoise väljendi kasutamise väljaspool Prantsusmaa Champagne piirkonda. Termin viitab traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinile ja oli algselt kasutusel Prantsusmaa ning Luksemburgi kvaliteetsete vahuveinide puhul. Mõned šampanjatootjad laiendasid väljendit ka veidi madalama CO2 sisaldusega šampanjadele – fine mousse crémant, mida tänapäeval enam ei kasutata. 1994. aastal otsustati Euroopa Liidus ametlikult, et mõiste Crémant on vahuveinide valmistamismeetod ning seetõttu võivad seda kasutada kõik tootjad, kes sellisel viisil vahuveini teevad. See tähendas, et termin Crémant ei olnud enam seotud kindla riigiga ja seda võis kasutada ka teistes Euroopa riikides, lisades sellele päritolutunnuse ja tehes seda rangete reeglite järgi, et veinide kvaliteet oleks püsiv.
Champagne maakonnas tehakse kahtlemata kuulsaimat ja ka ihaldatuimat vahuveini, mis on kujunenud kvaliteetse vahuveini etaloniks maailmas. Jaheda ilm, kriidise pinnasega kasvuala, Pinot perekonna marjasordid ja pikk keldris küpsemise aeg on mõned parameetrid, mis väljapeetud joogile mitmekihilise maitse ja karakteri annavad.
Siinkohal ongi aastavahetuse ootuses sobilik loole punkt panna tsiteerides laulusõnu: „Ärge jätke mind üksi, kui oleme joonud šampanjat“, sest levinud arvamuse kohaselt annab vana aasta ära saatmine koos sõpradega šampanjaklaase kõlistades lootust, et uus algav tuleb parem.
PS! Meeldetuletuseks veel väljendid, mis tähistavad pudelisildil seda, kui magusa veiniga tegemist on ja need kehtivad kõigile Euroopa Liidus müüdavatele vahuveinidele:
Ultra Brut, Brut Nature, Brut Zéro – täiesti kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 3g/l.
Extra Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 6g/l.
Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 6 - 12 g/l.
Extra Sec / Extra Dry – „offdry“ vahuvein, jääksuhkur veinis: 12 - 17g/l.
Sec / Secco – poolkuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 17 - 32g/l.
Demi Sec / Semi Secco – poolmagus vahuvein, jääksuhkur veinis: 32 - 50g/l.
Doux / Dulce / Dolce – magus vahuvein, jääksuhkur veinis üle 50g/l.
Meeleolukat aastavahetust soovides,
Teie Nautimus