Üks maailma hinnatumaid heledaid marjasorte pärineb Saksamaalt, Reini jõe orust, millele viitab ka üks tema sünonüüm – Rheinriesling. Geeniuuringute põhjal on see õhukese kestaga ja aromaatne sort isetekkeline ning temas on segunenud mitme marjasordi geenid. Alustuseks on Gouais Blanc (mida nimetatakse ka kõikide marjasortide emaks, sest selle sordi geenijälgi on enam kui 70 tuntumas marjasordis) tolmelnud tundmatu metsiku viinapuuga, mis on ilmselt juba tänapäeval välja surnud. See ristand on omakorda tolmelnud Tramineri (Savagnin Blanc) perekonna viinapuuga, elik Riesling, Gewürztraminer ja Chardonnay on omavahel tegelikult sugulased. Esimest korda mainitakse Rieslingit 15. sajandil kui Lotringi hertsog René II ülistab kroonikates Alsace’is tehtud ,,Rissling’’ marjasordist veini. Rieslingi väärtust tõestab seegi, et 18. sajandil käsib Trieri peapiiskop-kuurvürst välja juurida ,,kõik talupoeglikud marjasordid ja asendada need noobli Rieslingiga’’.
Veinivalmistamise seisukohast on Riesling tänuväärne marjasort. Sellest tehakse vahuveini, kuiva kerget valget veini, kuiva täidlast valget veini ja magusaid dessertveine, seda sõltuvalt kasvukohast ja marjade korjeajast. Lisaks sellele on Riesling üks vähestest heledatest marjadest, millest tehtud veinil on väga hea arengupotentsiaal. Nii võib hiliskorje marjadest tehtud kuiva või ka magusat veini nautida veel aastakümneid peale korjeaastat.
Nooblil sordil on aga kasvukohale üsna kõrged nõudmised. Madala saagikusega sort eelistab valgusküllast, aga jahedat kasvukohta, seega veidi kõrgemaid laiuskraade ning mäekülgi, sest on õhukese kesta tõttu vastuvõtlik niiskusest tingitud seenhaigustele ja tuulisematel mäenõlvadel püsivad marjad kuivemad. Samas vajab sort keskmisest pikemat väljaküpsemise perioodi – umbes 120 päeva (võrdluseks: näiteks Chardonnay küpseb välja ca 80 päevaga), mis teeb tema kasvatamise jällegi kõrgematel laiuskraadidel keeruliseks. Soojemas kliimas lagundab aga tugev UV-kiirgus Rieslingile omased orgaanilised happed. Näiteks on soojema kliimaga Austraalia ja California Rieslingid tihti veidi õlise-petroolise iseloomuga ja veinide maitse kipub olema puuviljaselt ühekülgne. Elik kokkuvõtvalt eelistab Riesling mineraalide rohket pinnast, mõõdukat temperatuuri ja valgust, aga mitte liiga tugevat päikest ja seetõttu tehaksegi maailma hinnatuimad ja parimad Rieslingist veinid Saksamaal, vulkaanilise ja kiltkivise pinnasega Moseli, Rheingau ja Pfalzi aladel ning Prantsusmaal Alsace’is Vosgee mäe nõlvadel. Sooja ja kuiva sügise korral korjatakse marjad tavalisest hiljem ning seetõttu saab Rieslingist teha luksuslikke magusaid hiliskorje veine, aga ka külmunud marjadest jääveini, mis on küll paraku veinisõprade suureks kurvastuseks kinnisvara hinnaga.
Rieslingist tehtud kuivi ja kergeid veine iseloomustab Nautimuse rohelise marjakobaraga märk, kollase ja ka oranži marjakobara märgiga veinidel on kõrgem jääksuhkrusisaldus ja täidlus sõltuvalt viinamarjade korjeajast ning veini valmistamise eripärast.
13. märts on rahvusvaheline Rieslingi päev. Vali endale sellest mitmekülgsest marjasordist tehtud meelepärane vein, millega sobib juba koos õues hiiliva kevadega sõpradele külla minna.
Teie Nautimus