RSS

Uudised '2024' ja 'September'

Portvein = laevad + meremehed
Portvein = laevad + meremehed

Portugali kuulsaim vein on oma nime saanud Atlandi ookeani rannikul asuva Oporto sadamalinna järgi. Vein leiutati aastasadu tagasi leidlike laevnike ja Inglise veinikaupmeeste poolt, kes märkasid, et kui konserveerida vein viinamarjadestillaadiga, siis peab vein merereisidele paremini vastu ning sihtpunktis on võimalik laevatrümmis loksunud veinivaadi sisu veega lahjendades uuesti veiniks muuta. Algselt oli tegu punast värvi veiniga, aga tänapäeval tehakse ka valget ja roosat portveini.

Portvein on pika traditsiooniga jook, millel on mitmeid erinevaid tüüpe. Portveini magusus pärineb viinamarjadest ja suhkru lisamine veinile on keelatud. Veini peamise alkoholisisalduse annab viinamarjadestillaat, millega katkestatakse veini käärimine. Destillaati lisatakse umbes veerandi jagu veini kogusest, kui kääriva veini alkoholisisaldus on jõudnud ca. 8% juurde. Portveini valmistamiseks kasutatavad marjad kasvavad Douro jõe ülemjooksul ja arvatakse olevat foiniiklaste pärandus. Kasutusel on enam kui 30 erinevat sorti, aga enamasti saadakse vein 5–6 sordi segamisel. Enamlevinud on Touriga Nacional, Tinta Roriz, Touriga Francesa, Tinta Cão ja Tinta Barroca. Valge portveini valmistamiseks kasutatakse peamiselt Gouveio, Rabigato, Côdega ja Malvasia Fina marjasorte. Portveinid on tavaliselt erinevate aastakäikude segud, et tagada samaväärne kvaliteet igas pudelis läbi aegade. Aastakäigu portveini ehk Vintage Porti tehakse vaid parimatel veiniaastatel.

 

Valge portvein – White Port

Valget värvi portvein tehakse heledatest sortidest, segatakse kokku erinevatest aastakäikudest ja küpseb kuni kolm aastat tammevaadis, seejärel villitakse pudelisse ning on valmis joomiseks. Vein võib olla nii kuivema kui ka magusama maitsega: Extra Dry White Port on kõige kuivem valge portvein, Dry White Port on juba poolmagus vein, kuigi nimi viitab kuivale ning White Port on sisuliselt magus valge portvein, mida nimetatakse teinekord veel Fine White.  Lagrima on üsna haruldane ja kõige magusam valge portvein, mille nimetus tähendab tõlkes pisaraid. 

Kaasajal on üha trendikam valget portveini segada toonikuga ning nautida koos laimiviilu ja jääga suvise jahutava seltskonnajoogina.

 

Punane portvein

Punased portveinid on magusad ja need võib jagada iseloomult kaheks:

Ruby-tüüpi marjased veinid arenevad tammevaadis lühemat aega ja küpsevad pudelis edasi.

Tawny-tüüpi vürtsikad veinid küpsevad kaua enne villimist tammevaadis ning pudelis veini aroom-maitse enam ei muutu.

 

Enamlevinud portveini tüübid:

Ruby ka Fine Ruby on segatud 3–4 aasta vanustest veinidest.  Iseloomult marjaselt mahlane ja magus portvein, mis sobib igapäevaseks nautimiseks marjakookide kõrvale. Areneb kuni kolm aastat tammevaadis.

Late Bottled Vintage ehk LBV – aastakäigu portvein, mis on laagerdunud 4–6 aastat tammevaadis ja on peale villimist joomiseks valmis.

Vintage Port – parima aastakäigu  portvein, Douro ülemjooksult pärinevatest erinevatest veiniaedadest, mis küpsenud vaid kaks aastat tammevaadis. Kogu portveini toodangust on vaid 3–4% on Vintage Port. Vintage Port võib küpseda pudelis aastakümneid, seetõttu on hea investeering veinikeldrisse.     

Tawny – värvuselt heledam ja vähemalt kolm aastat tammevaadis arenenud portvein, kuhu on vaadis küpsemisest lisandunud röstitud mandlist-pähklist iseloomu. Lubatud on lisada ka veidi valget portveini, et muuta vein aromaatsemaks ja kergemini joodavaks.

Old Tawny Port tähistab erinevatest aastakäikudest segatud veine, mida pikk tammevaatides laagerdumine on muutnud värvilt heledamaks. Marjasus on veinides vaoshoitum ning seda enam kerkib esile vaadis arenemisest johtuv magusalt vürtsine ja suitsune karakter. Veinietiketile võib lisada segamisel kasutatud veinide keskmise vaadis küpsemise aja: 10 Years Old, 20 Years Old, 30 Years Old ja 40 Years Old. Vastavalt vanusele muutuvad veinid värvuselt ruugemaks ja maitselt tulisemaks-vürtsisemaks.

 

Kohalikul veiniturul on üldiselt portvein jäänud veinisõprade hulgas ilma suurema tähelepanuta, sest oma magusa maitse ja kõrgema alkoholisisalduse tõttu see otseselt  seltskonnaveiniks ei sobi. Pigem juuakse portveini digestiivina või kakao & šokolaadipõhiste magustoitude juurde. Samas hämaratel ja niiskematel sügis- või talveõhtutel on väike klaasike portveini iseseisva joogina nautimiseks kaminas praksuvate puude saatel südantsoojendav maitseelamus.

 

Liviko e-poe portveinide valiku leiad siit.

Teie Nautimus

Vana Tallinn Coffee Fusion, Bellingshausen ja Hõbe Mild osalesid The Spirits Business auhinnakonkrusil
Vana Tallinn Coffee Fusion, Bellingshausen ja Hõbe Mild osalesid The Spirits Business auhinnakonkrusil

Global Spirits Masters on rahvusvaheline konkurss, mis hindab ja tunnustab maailma parimaid alkohoolseid jooke, sealhulgas viina, džinni, viskit, rummi, tekiilat ja palju muud. Konkursi korraldab The Spirits Business, mis on üks juhtivaid alkoholitööstuse ajakirju.

Auhinna eesmärk on tõsta esile kvaliteetseid ja uuenduslikke tooteid ning aidata tarbijatel ja tööstuse esindajatel leida parimaid jooke turul. Auhind annab tootjatele ja brändidele prestiiži ja usaldusväärsuse märgi.

 

Liviko saavutas märkimisväärse tulemuse, pälvides konkursil mitmeid auhindu. Vana Tallinn Coffee Fusion sai kuldmedali Travel Retail Masters kategoorias, mis on eksklusiivselt suunatud reisikaubandusele. Viinakategoorias võidutsesid Hõbe Mild Vodka pälvides Super-Premium klassis kuldmedali ning Bellingshausen Vodka saavutades Premium kategoorias kõrgeima tulemuse ehk Master Medali. 

Cabernet Sauvignon – maailma veinitööstuse tööhobune
Cabernet Sauvignon – maailma veinitööstuse tööhobune

Hilise õitsemisega, saagikas, klimaatiliselt vastupidav, tiheda tugeva marjakobara ja tumeda paksu kestaga mari on maailmas üks kuulsamaid ning ühtlasi ka enimkasvatatud veini valmistamisel kasutatav marjasort. Ca 341 000ha istandustega hõlmab see ca 20% kogu maailma veinipõldudest ja leidub teda enamike veiniriikide istandustes põhja- ja lõunapoolkeral, Kanadast Marokoni ja Uus-Meremaast Argentinani. Geeniuuringute põhjal on „Cab“, nagu ameeriklased seda hellitavalt kutsuvad, Cabernet Franci ja Sauvignon Blanci isetekkeline ristand, mis sündis Edela-Prantsusmaal Bordeaux’ piirkonnas 17. sajandil. Nimigi on võrdselt saadud mõlemalt vanemalt.

 

Cabernet Sauvignon on Carmeneti marjaperekonna tuntuim esindaja ja lisaks temale kuulub prominentsesse seltskonda veel Merlot, Carménère, Petit Verdot, Castets, Marselan, Fer Servadou, Hondarribi Beltza ja Gros Cabernet sordid ning noobli vennaskonna esiisaks on Baskimaa päritolu Cabernet Franc, mille sünonüümiks Carmenet ka kunagi ammu Bordeaux´s, Gironde suudmeala vasakul kaldal paiknevas Médocis oli.

 

Kasutust leiab Cabernet Sauvignon mari nii punaste sordi- kui ka seguveinide valmistamisel, eelkõige segatakse siis just oma perekonna marjadega: Cabernet Franc, Merlot ja Petit Verdot sortidega. Ka saab temast teha veel ka üsna erksa värvi ja marjase karakteriga roosat sordi- ja seguveini.

 

Sordipõhised veinid, mida tehakse vast enam just Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja Ladina-Ameerikas, on tavaliselt tammevaadis arendatud, suud kootavad, intensiivsed, küpsete mustade sõstarde meki ja vürtsika karakteriga ning neil on hea arengupotentsiaal. Jahedamates piirkondades, kus marjad teinekord korralikult välja ei küpse, võib veinile tekkida veidi agressiivne nö. roheliste tanniinide ehk siis toore rohelise paprika nüanss, mis pole eriti nauditav. Seguveinidena on välja kujunenud nn Bordeaux segu, kus segatakse omavahel kokku peamiselt Merlot ja Cabernet Franc, lisades teinekord veel Petit Verdot’ sorti.  Tšiilis võetakse veinisegus mängu veel ka Carménère ja Argentinas Malbec. Cabernet Sauvignon on segamisel populaarne, sest nii saab teiste marjasortide lisamisel pehmendada Cabernet Sauvignonile omast tugevat tanniinsust.

 

Kuulsaim Cabernet’ piirkond maailmas on Bordeaux Prantsusmaal, eelkõige sealne Médoci sisekasvuala. Väljaspool Euroopat leiab väärikad punaveinid Californiast Napa ja Sonoma Valley kasvualadelt, Austraalias Coonawarrast, Tšiilis Colchagua ja Maipo Valley´st ning Lõuna-Aafrika Vabariigis Stellenboschist. Aina rohkem levib sort ka Ida-Euroopas ja Balkani poolsaarel. Maailmas kasvatatakse Cabernet Sauvignoni enim Prantsusmaal, teisel kohal on Tšiili, kus mari on olulisim tume sort üldse, kolmandal kohal Ameerika Ühendriigid, peamiselt siis California osariik ja järgneb Austraalia. Üllatuslikult on maailmas viiendal kohal Hiina, kus see ilmekas marjasort aina enam populaarsust kogub.

 

Sõltuvalt kasvukohast on Cabernet Sauvignonist tehtud veinides lisaks üleküpsenud mustsõstardele tunda kuivatatud tumedaid luuvilju, põldmarjamoosi, lagritsat, tubakat, eukalüpti ja tammevaadis arendamine lisab veini aroomile-maitsele veel pagarivürtse, kakaoube, mõrušokolaadi ning suitsuseid aroominoote.

 

Tänu Cabernet Sauvignoni töökindlusele on temast aretatud 1970. aastatel mitmeid varavalmivaid tumedaid marjasorte, eelkõige selleks, et teha punast veini veidi jahedama kliimaga piirkondades. Nii on kuulus Cabernet isaks Cabernet Cubin, Cabernet Dorsa ja Cabernet Dorio sortidele, mida kasvatatakse eelkõige Saksamaal ja Šveitsis. 1991. aastal aretati Šveitsis hübriidmarjasordi abil ilmastikule vastupidav ja haiguskindel heleda kestaga Cabernet Blanc sort, millest tehtud veinid on aromaatsed ja nende maitses leidub Sauvignon Blancile iseloomulikke nüansse.

 

Värvikirevat veinisügise algust,

Teie Nautimus

Close