Uudised '2024' ja 'august'

Kui otsid karastusjooki, mis ühendab traditsioonilised meetodid ja kaasaegse maitseelamuse, siis Fentimans on bränd, mille poole tasub pöörduda. Hiljuti pärjati Fentimansi limonaadid ja toonikud prestiižse Great Taste Award'iga, mis on veel üks kinnitus selle brändi erakordsele kvaliteedile ja maitseelamusele.

Mis on Great Taste Award?

Great Taste Award on rahvusvaheliselt tunnustatud auhind, mida sageli nimetatakse toidumaailma „Oscari“ vääriliseks. Selle annavad välja Guild of Fine Food spetsialistid, kes hindavad igal aastal tuhandeid tooteid, alates gurmeejuustudest ja šokolaadidest kuni jookideni. Tooteid hinnatakse nende maitse, tekstuuri, koostisosade ja üldise kvaliteedi alusel. Kui toode saab Great Taste Award'i, on see kindel märk, et tegu on eriliselt maitsva ja kvaliteetse tootega.

Miks on see Fentimansi jaoks oluline?

Fentimans on tuntud oma käsitööna valminud karastusjookide ja toonikute poolest, mille valmistamisel järgitakse üle 100 aasta vanuseid retsepte ja traditsioone. Selline auhind kinnitab Fentimansi pühendumust kvaliteedile ja maitsete mitmekesisusele. Fentimansi joogid on valminud taimeekstraktidest ja looduslikest koostisosadest, mis on aeglaselt kääritatud, et saavutada ainulaadne maitseprofiil.

Mida see tähendab tarbijatele?

Tarbijatele tähendab see, et nad võivad Fentimansi toodetele kindlad olla – igal lonksul on tunda autentset ja rikkalikku maitset, mis on pälvinud toidumaailma ekspertide tunnustuse. Olgu selleks klassikaline roosilimonaad, vürtsikas ingveriõlu või värskendav India toonik – Fentimansi joogid pakuvad midagi erilist iga maitsemeele jaoks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Fentimansi tooted on tõeline nauding neile, kes hindavad kvaliteeti ja traditsiooni. Nüüd, kui need joogid on saanud ka Great Taste Award'i tunnustuse, on kindel, et iga pudel Fentimansi sisaldab mitte ainult ajalugu ja traditsiooni, vaid ka maailma tippkvaliteeti.

Fentimans limonaadid võid leida Liviko poest või e-poest.

Pinot Noir kuulub klassikaliste tumedate marjasortide hulka ja temast tehakse vast kõige elegantsemad ja ühtlasi ka kalleimad punaveinid maailmas. Marja saksakeelne nimetus -  Spätburgunder, viitab sordi hilisele õitsemisele, mistõttu varajane sügis jahedate vihmaste ilmadega ei kuulu lemmikute hulka ning marjasort on kasvukoha ilma suhtes üsna nõudlik. Ei sobi talle ka vahemereline kuumus koos liigse päikesepaistega, sest UV-kiirgus võib õhukese kestaga marjad ära põletada, mis annab hiljem tunda veini ilmetus maitses.

Pärineb sort Prantsusmaalt Burgundia piirkonnast, kus kasvuajal päevad soojad ja ööd jahedad ning teda on seal kasvatatud juba peaaegu 2000 aastat. Marjasordi nime võiks tõlkida kui „must käbi“, viidates männikäbi kujulisele marjakobarale. Sellest dünaamilisest, õhukese tumeda kestaga marjasordist tehakse vahuveine, valgeid veine ja kerge viirukisuitsuse aroominoodiga marjaselt delikaatseid punaveine. Oluline on marjasort Prantsusmaa põhjapoolsetel kasvualadel, eelkõige Champagne ja Alsace piirkonnas ning iseenesest mõistetavalt sobivad talle koduse Burgundia lubjakivised põllud. Seal valmistatakse sellest sordist tõenäoliselt kõige hinnalisemad ja ihaldatumad veinid nii veinikaupmeeste kui ka veinisõprade silmis. Alust selleks annab sealsete veinide lai aroomi ja maitseamplituud ning kõige killustatum topograafiline veinide klassifitseerimise süsteem maailmas, kus mikrokliima on jaganud veiniaiad erinevatesse kasvukohapõhistesse kvaliteedikategooriatesse ning veiniaia piiridele peetakse arvestust meetri täpsusega. Kliima soojenemine annab endast ka Reini jõe kallastel. Muidu enamasti valget veini pakkuv Alsace piirkond lisas mõned aastad tagasi Pinot Noir marja ainsa tumeda sordina kasvuala parimate Grand Cru märgistusega veinide nimekirja ning Saksamaa Badeni ja Pfalzi ilmekaid punaveine leidub kohalike veinisõprade heameeleks ka Eesti veinipoodide riiulitelt. Lisaks leiavad veinisõprade hulgas kõlapinda Pinot Noirist tehtud Blanc de Noir tüüpi valged veinid  – vein valmistatakse tumeda kestaga marjadest, kääritades seda ilma marjakestade ja seemneteta.

Pinot marjasordi perekond on üsna lai, kus leidub sealt nii valge, roosa kui ka tumeda kestaga eksemplare. Marjasort annab kergesti mutatsioone ja Pinot perekonna nimekirjast leiab nii ise- kui inimtekkelisi ristandeid. Käesoleva aja populaarseim pereliige on tõenäoliselt roosa marjakestaga Pinot Noir´ mutatsioon Pinot Gris/Pinot Grigio, millest tehtud veinid laiutavad poeriiulitel Itaalia valgete veinide osakonnas. Heleda kestaga Pinot Blanc, saksapäraselt Weissburgunder on sisuliselt Pinot Noiri albiino versioon. Kuulsaimateks järglasteks saab kindlasti pidada heledate veinimarjade kategoorias maailmas enim kasvatatud Chardonnay´d ja tema tumeda kestaga kaksikvenda Gamay´d, mis leiab kasutust Burgundiast veidi lõuna poole jäävas Beaujolais piirkonnas. Lõuna-Aafrika Vabariigi esindussort Pinotage on aretatud Stellenboschi ülikoolis juba sadakond aastat tagasi.

Häid Pinot Noir´ kasvupiirkondi leidub ka mujal ja kasvatatakse seda veel Saksamaal, Austrias, Itaalias ja isegi Hispaanias. Marjasorti võib kohata väljaspool Euroopat Ameerika Ühendriikides Californias ja eelkõige Oregonis, mida peetakse samuti üheks parimaks piirkonnaks maailmas koos Uus-Meremaaga.  Väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega veinid pärinevad veel veidi jahedamatelt rannikulähedastelt kasvualadelt Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Tšiilis.

Vaatamata kasvukoha kliimale on Pinot Noirist tehtud punaveinil alati isikupärane ja nõtke karakter – granaatpunase värviga, marjaselt elava ja sametiste tanniinidega aromaatne punavein kütkestas omal ajal keiser Karl Suurt ning kõnetab kaasajal paljusid veinisõpru laias maailmas. Laiemale publikule sai mari tuntumaks tänu 2004. aastal esilinastunud Hollywoodi kassahitile „Sideways“.

Liviko e-poe Pinot Noir veinidega saad tutvuda siit.   

Maitseküllase filmisoovitusega,

Teie Nautimus

Prosecco on tõenäoliselt käesoleva sajandi kõige populaarsem vahuvein terves maailmas. Tegemist on Itaalia päritolu kerge ja igapäevase, värvilt valge või roosa puuviljaselt elava vahuveiniga. Ametlikult on Prosecco kaitstud päritolu nimetusega vein alles 2009. aastast, kui Itaalia põllumajandusministeerium kinnitas selle päritolu kohaks Kirde-Itaalias paikneva Veneto maakonna. Põhjuseks see, et seda suupärast, hästi joodavat ning kõlava nimega vahuveini tehti veel käesoleva sajandi alguses reipalt nii Saksamaal, Austraalias kui ka Ameerika Ühendriikides. Kuna sama nime kandis ka viinamarjasort, millest vahuveini tehti, siis ei saanud keelata pudeli peal marjasordi nime kasutamast ka teistes riikides. 2009. aastast võeti aga Itaalias marjasordi senise nime Prosecco asemel kasutusele tema sünonüüm Glera,  vahuveini päritolunimetusena Prosecco kinnitati sellest hetkest Veneto maakonna vahuveinile. Sellega oli „Gordioni sõlm“ läbi raiutud ja selle ülipopulaarseks muutunud vahuveini kopeerimine lõppenud. Saksamaa või Austraalia vahuveinitootjad võisid kirjutada etiketile edaspidi Glera nime, aga kuna see nimi oli Prosecco joojatele tundmatu ja veinietiketil kedagi ei kõnetanud, siis ülejäänud maailma veinitootjad loobusid Glera-nimelise vahuveini tegemisest üsna kiiresti.

Kaasajal tehakse kahte tüüpi Proseccot peamiselt Charmat ehk tank-meetodil: Frizzantena ning Spumantena. Esimene neist on taskukohane ja kerge, veidi kihisev vahuvein, mille rõhk pudelis on alla 3 atm. Spumantel on CO₂-sisaldus ning rõhk pudelis suurem ja maitseamplituud samuti laiem. Tavalisest kvaliteetsem Prosecco tuleb Treviso provintsist ning veinietiketil on ka sellekohane märge Prosecco di Treviso. Veel kvaliteetsema veini puhul on etiketil märge – Prosecco di Conegliano või Prosecco di Valdobbiadene või isegi Prosecco di Conegliano Valdobbiadene. Vastavatel puhkudel korjatakse marjad veini tarbeks ainult merepinnast veidi kõrgemal paiknevatest marjaistandustest Conegliano ja Valdobiaddene linnade ümbrusest. Prosecco vahuveinide lipulaev on Prosecco Cartizze Spumante Superiore, mis viitab viinamarjade parimale võimalikule kasvualale ning kõige kvaliteetsematele viinamarjadele. Glera marjasort kasvab seal vaid 108 ha istandustes Cartizze nimelise mäe lõunavaatelistel nõlvadel ja marjad tuleb korjata käsitsi. Iseenesestmõistetavalt on tegemist ka Prosecco veiniperekonna kalleima eksemplariga, mille maht on vaid ca 1,5% Prosecco vahuveinide kogutoodangust.

Erinevus rikastab – nagu ka kõiki ülejäänud vahuveine, võib leida poeriiulitelt veidi kuivemaid kui ka oluliselt magusaimaid Prosecco versioone. Veinihuvilisel tuleb jälgida terasemalt, mis väljendi on tootja veinietiketile veini jääksuhkru sisalduse tähistamiseks märkinud, et oma lemmik üles leida:

Ultra Brut, Brut Nature, Brut Zéro – täiesti kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 3g/l.

Extra Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 6g/l.

Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 6 - 12 g/l.

Extra Dry – „offdry“ vahuvein, jääksuhkur veinis: 12 - 17g/l.

Sec – poolkuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 17 - 32g/l.

Demi Sec – poolmagus vahuvein, jääksuhkur veinis: 32 - 50g/l.

Dulce – magus vahuvein, jääksuhkur veinis üle 50g/l.

Valdav enamus Proseccosid Eesti veiniturul on kas Extra Dry või Brut tüüpi.

2020. aastal otsustasid Prosecco tootjaid ühendav Prosecco Consortium ja Itaalia Põllumajandusministeerium lubada turule ka kahvaturoosa värviga Prosecco Rosé vahuveini. Roosa Prosecco puhul on lubatud kasutada ainult Glera ning Pinot Noir marjasorte, Pinot Noir sordi osakaal võib marjasegus olla kuni 15%. Ka on roosat värvi Prosecco oma iseloomult veidi kuivem ja teha võib vaid Brut Zéro/Nature, Extra Brut, Brut ning Extra Dry tüüpi vahuveine. Prosecco vahuveinid on saavutanud üsna lühikese ajaga kindla positsiooni veidi muretus ja itaallaslikus „la dolce vita“ elustiilis, samuti ka kohaliku veinisõbra joogivalikus.

Kõikide Liviko vahuveinide ja proseccodega saad tutvuda siit.

Head rahvusvahelist Prosecco päeva!

      Teie Nautimus