14. november tähistatakse rahvusvahelist Tempranillo päeva. Seda kõrgelt hinnatud tumedat sorti viinamarja on kasvatatud Hispaanias juba aastatuhandeid. Kui mõelda, et viinamarjade kasvatamise ja veinitegemise traditsioonid tõid Hispaaniasse foiniiklased ca 3000 – 2500 aastat e.m.a, siis võib pidada Tempranillo juuri pärinevat Liibanoni ning Süüria aladelt, mis olid kunagised foiniiklaste elupaigad. Kaasajal kasvab see varavalmiv tume sort peamiselt Hispaanias (95%) ja on levinud eelkõige Põhja-Hispaanias, kus on veidi jahedam. Hinnatuimad veinid tehakse temast Rioja, Navarra ja Ribera del Duero kasvualadel.
Nimi vihjab sordi varasele valmimisele (temprano tähendab hispaania keeles varajane) ja Tempranillo tähendab „väike varajane“, nagu marjakasvatajad sorti hellitavalt kutsuma hakkasid, sest seda on lihtne kasvatada. Seetõttu on levinud palju Tempranillo kloone Ibeeria poolsaare erinevatel kasvualadel, mis kõik vihjavad marjakesta tumedale värvile – Tinta del País (Ribera del Duero), Tinto de Toro (Toro), Tinta de Madrid (La Mancha) ja Tinta Roriz (Portugalis Douros). Kõige põnevam variant on ilmselt Ull de Llebre ehk tõlkes ,,küüliku silm’’ Penedese piirkonnas Kataloonias.
Geneetiliste uuringute põhjal on tegu kahe Hispaania pärismaise sordi, Albillo Mayori ja Benedicto isetekkelise ristandiga. Marjad on paksu kestaga, mis annavad veinile palju värvi ja üsna mõõdukad tanniinid ning varaküpseva sordina ei jõua neisse koguneda vajalikul kogusel suhkruid, kui kasvukliima on kuumem ja päikest rohkem. Sellepärast annab Tempranillo paremaid tulemusi Põhja-Hispaanias, peamiselt just Rioja, Ribera del Duero ja Toro kasvualadel, kus kliima on kontinentaalsem ja ööd jahedamad. Vaatamata paksule kestale on Tempranillo tundlik erinevatele seenhaigusetele, mistõttu korjatakse marjad ära enne niiskemate ja jahedamate sügisilmade saabumist. Tempranillost tehtud veinile meeldib tammevaadis lõõgastuda. Veinimeistrid kasutavad eelkõige Ameerika valgest tammest tehtud vaate, mis lisavad veini aroomi-maitsesse kakao, kookose ja šokolaadi noote. Üldjoontes on Tempranillost tehtud veinid marjaselt erksad, kus tunda küpseid punaseid luuvilju, viigimarju ja veidi kuivatatud ürte, tammevaadis arenedes lisandub veidi seedrisuitsu ja tubaka nüansse koos magusate vürtsidega.
Hapet marjades enamasti väga palju ei ole ja see annab veinimeistritele tõuke segada veinile lisaks juurde teisi tumedaid sorte: Rioja piirkonnas Garnacha Tinta, Garciano, Mazuelo (Cariñena/Carignan), Navarras lisaks veel ka Cabernet Sauvignoni. La Manchas tehakse Tempranillost lihtsamat ja igapäevast roosat ning punast veini, seda tihti Merlot, Cabernet Sauvignon ja Garnacha Tinta sortidega segades. Ribera del Dueros ja Toros aga tehakse Tempranillost maskuliinseid, südikaid ja pika arengupotentsiaaliga sordiveine.
Riigid, piirkonnad
Hispaania – Rioja, Ribera del Duero, La Mancha, Toro.
Portugal – Douro, Dào, Alentejo.
Argentina – Mendoza.
Sünonüümid:
Hispaania – Tempranilla, Ull de Llebre, Tinta del País, Tinto Fino, Cencibel, Tinto de Toro, Tinta Roriz, Aragonês, Aragonêz.
Tempranillo & toit
Tempranillo marjasordist tehtud punaveinide aroomi ja maitset iseloomustab Nautimuse lilla marjakobaraga märk. Lilla märgiga sobivate toitudega saad tutvuda siit: Nautimuse toidu ja veinisobivuse tabel
