Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad, paasapühad ja rahvakeeles munadepühad, on liikuvad pühad, mis leiavad aset esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Kristluses mälestavad pühad Jeesuse surnuist ülestõusmist pärast ristilöömist Kolgata mäel ning katoliku kirikus eelneb ülestõusmispühadele 7-nädalane paastuaeg. Paastuajal oli keelatud liha, munade ja piimatoodete söömine ning seetõttu olid menüüs peamiselt kala- ning taimetoidud.
Ristiusu eelsest ajast pühitsetakse lihavõtetega kevade algust ja paastuaeg seondub pigem talvise toidunappusega. Muistsetes karjakasvatamise ja maaharimisega seotud uskumustes seonduvad kevadised ülestõusmispühad pigem kevadel tärkava looduse ja paganlike jumaluste uskumusega ning kevadpühadel oli tavaks ohverdada maajumalale lammas, paludes head karja- ja viljaõnne. Germaanlaste ja anglosakside maa- ja kevadjumalanna Ēostre nimigi viitab looduse tärkamise pühitsemisele: inglise keeles on lihavõtted easter.
Kokkuvõtvalt on kevadistes ülestõusmispühades läbi põimunud paganlikud rituaalid kristlike traditsioonidega. Eestlaste rahvakalendris on mitmeid erinevaid tavasid nagu kevadine kiigel käimine, lõkke põletamine ja siiani on populaarne munade värvimine erinevate looduslike vahenditega (sibulakoored, mustikad, peet), mis sümboliseerivad uut elu ja looduse tärkamist, sest maailma loomine munast on igivana põhjarahvaste uskumus.
Lihavõttepühade menüü keskmes on tavaliselt lambaliha, mis pärineb nähtavasti ennemuistsest lamba ohverdamise rituaalist, aga ka sea- ja linnulihast toidud ning aukohal on piimatoodetest tehtud magustoidud, eelkõige pasha, mis valmistatakse tavaliselt kohupiimast, võist koorest ja kuivatatud puuviljadest või marjadest. Ka ei puudu laualt värvitud keedumunad.
Nagu iga pidulik koosviibimine, kus laud on kaetud hea ja paremaga, vajavad ka lihavõttepühad toidu kõrvale mõne klaasi veini ning siinkohal aitab veinisõbral kevadet kombekohaselt vastu võtta Nautimus.
Tugevamaitselised maitsega lambalihast hautised, mida võib maitsestada erinevate ürtidega ja vürtsidega vajavad ka tugevama maitsega veine, mis kannavad lillat Nautimuse märki. Klassika on Prantsusmaa või Hispaania punaveinid näiteks Bordeaux, Rhône või Rioja piirkonnast.
Marjasortidest tõstaks esile Tempranillo, Cabernet Sauvignoni ja Syrah’. Eelroaks võib pühadelauale valida mõne juurvilja- või kalast valmistatud toidu pühade-eelse paastuaja menüüst, mida võib vastavalt toorainele haakida siis kas Nautimuse rohelist või kollast märki kandva veiniga ning traditsioonilise pasha juurde leiab sobiva veini Nautimuse oranži kleebist kandvate veinide hulgast.
Jättes luubi alt välja erinevad religioossed uskumused, on kevadised ülestõusmispühad kohane aeg, mil nautida head toitu ja veini koos sõprade ja lähedastega ning tervitada saabuvat kevadet.
Maitsvaid kevadisi hetki,
Teie Nautimus