Uudised

14. november tähistatakse rahvusvahelist Tempranillo päeva. Seda kõrgelt hinnatud tumedat sorti viinamarja on kasvatatud Hispaanias juba aastatuhandeid. Kui mõelda, et viinamarjade kasvatamise ja veinitegemise traditsioonid tõid Hispaaniasse foiniiklased ca 3000 – 2500 aastat e.m.a, siis võib pidada Tempranillo juuri pärinevat Liibanoni ning Süüria aladelt, mis olid kunagised foiniiklaste elupaigad. Kaasajal kasvab see varavalmiv tume sort peamiselt Hispaanias (95%) ja on levinud eelkõige Põhja-Hispaanias, kus on veidi jahedam. Hinnatuimad veinid tehakse temast Rioja, Navarra ja Ribera del Duero kasvualadel.

 

Nimi vihjab sordi varasele valmimisele (temprano tähendab hispaania keeles varajane) ja Tempranillo tähendab „väike varajane“, nagu marjakasvatajad sorti hellitavalt kutsuma hakkasid, sest seda on lihtne kasvatada. Seetõttu on levinud palju Tempranillo kloone Ibeeria poolsaare erinevatel kasvualadel, mis kõik vihjavad marjakesta tumedale värvile – Tinta del País (Ribera del Duero), Tinto de Toro (Toro), Tinta de Madrid (La Mancha) ja Tinta Roriz (Portugalis Douros). Kõige põnevam variant on ilmselt Ull de Llebre ehk tõlkes ,,küüliku silm’’ Penedese piirkonnas Kataloonias.

 

Geneetiliste uuringute põhjal on tegu kahe Hispaania pärismaise sordi, Albillo Mayori ja Benedicto isetekkelise ristandiga. Marjad on paksu kestaga, mis annavad veinile palju värvi ja üsna mõõdukad tanniinid ning varaküpseva sordina ei jõua neisse koguneda vajalikul kogusel suhkruid, kui kasvukliima on kuumem ja päikest rohkem. Sellepärast annab Tempranillo paremaid tulemusi Põhja-Hispaanias, peamiselt just Rioja, Ribera del Duero ja Toro kasvualadel, kus kliima on kontinentaalsem ja ööd jahedamad. Vaatamata paksule kestale on Tempranillo tundlik erinevatele seenhaigusetele, mistõttu korjatakse marjad ära enne niiskemate ja jahedamate sügisilmade saabumist. Tempranillost tehtud veinile meeldib tammevaadis lõõgastuda. Veinimeistrid kasutavad eelkõige Ameerika valgest tammest tehtud vaate, mis lisavad veini aroomi-maitsesse kakao, kookose ja šokolaadi noote. Üldjoontes on Tempranillost tehtud veinid marjaselt erksad, kus tunda küpseid punaseid luuvilju, viigimarju ja veidi kuivatatud ürte, tammevaadis arenedes lisandub veidi seedrisuitsu ja tubaka nüansse koos magusate vürtsidega.

 

Hapet marjades enamasti väga palju ei ole ja see annab veinimeistritele tõuke segada veinile lisaks juurde teisi tumedaid sorte: Rioja piirkonnas Garnacha Tinta, Garciano, Mazuelo (Cariñena/Carignan), Navarras lisaks veel ka Cabernet Sauvignoni. La Manchas tehakse Tempranillost lihtsamat ja igapäevast roosat ning punast veini, seda tihti Merlot, Cabernet Sauvignon ja Garnacha Tinta sortidega segades. Ribera del Dueros ja Toros aga tehakse Tempranillost maskuliinseid, südikaid ja pika arengupotentsiaaliga sordiveine.

 

Riigid, piirkonnad

Hispaania – Rioja, Ribera del Duero, La Mancha, Toro.

Portugal – Douro, Dào, Alentejo.

Argentina – Mendoza.

 

Sünonüümid:

Hispaania – Tempranilla, Ull de Llebre, Tinta del País, Tinto Fino, Cencibel, Tinto de Toro, Tinta Roriz, Aragonês, Aragonêz.

 

Tempranillo & toit

Tempranillo marjasordist tehtud punaveinide aroomi ja maitset iseloomustab Nautimuse lilla marjakobaraga märk. Lilla märgiga sobivate toitudega saad tutvuda siit: Nautimuse toidu ja veinisobivuse tabel

 

Seitsmendal novembril tähistatakse rahvusvahelist Merlot päeva!

Merlot on üks tuntumaid ja armastatumaid punaveine maailmas. Nautimuse 3 minuti veiniklubi tutvustab Merlot kui elegantset ja mitmekülgset veini, mis sobib nii igapäevasteks nautlemisteks kui ka erilisteks puhkudeks. Allpool olevas videos tutvustab meie sommeljee Urvo Ugandi lähemalt Merloti veine ning nende päritolu. 

 

Möödunud aasta Tartu EBA Cocktail Week kõige meeldejäävama sündmuse tiitliga pärjatud võistlus tuli tagasi!

 

Hugo koostöös Patron Tequila ja Cointreau likööriga kutsusid baarirahvast osa võtma Blindfolded Margarita Challenge'st! Iga osavõtja pidi pimesi ehk kinniseotud silmadega valmistama klassikalise Margarita kokteili neile etteantud töövahenditega. Punkte luges ja liitis ning presenteeris innovaatiline ekraanisüsteem SpeedMix.ING . Žürii hindas pimesi tehtud Margaritade valmistamise kiirust, maitset & lõhna, välimust, kvaliteeti ning ka baari puhtust. Auhinnalise esimese koha ja 500€ viis see aasta koju Henry Jürgenstein ajaga 01:17:59, teine koht kuulus Triinu Trollimägile koos auhinnaga 300€ ja kolmas oli eelmise aasta võitja Reijo Härm auhinnaga 200€. Võistlusest võttis osa 19 osavat baarmeni.

 

   

 

Enne võistlust toimus ka koolitus Cointreau Masterclass, mida viis Liviko Brand Ambassador Anna Beda.

Pika ajalooga ja maailmakuulus Margarita kokteil valmib kui šeikerisse lisada:

• jääd
• 50 ml Patron Tequila Silver
• 30 ml Cointreau
• 20 ml laimimahl 
• tugevalt raputada 20-30 sekundit

Kokteil kurnatakse šeikerist sõela abil kokteiliklaasi, mille kaunistuseks klaasil on sooläär ning kokteilile lisatakse garneeringuks laimiviil.

Tänavu Riias toimunud Vana Tallinn Baltic Sommelier Grand Prix’l kuulutati laupäeva öösel Baltimaade parimaks sommeljeeks Mikk Parre Tallinna Bombay Grupist.

Portugali kuulsaim vein on oma nime saanud Atlandi ookeani rannikul asuva Oporto sadamalinna järgi. Vein leiutati aastasadu tagasi leidlike laevnike ja Inglise veinikaupmeeste poolt, kes märkasid, et kui konserveerida vein viinamarjadestillaadiga, siis peab vein merereisidele paremini vastu ning sihtpunktis on võimalik laevatrümmis loksunud veinivaadi sisu veega lahjendades uuesti veiniks muuta. Algselt oli tegu punast värvi veiniga, aga tänapäeval tehakse ka valget ja roosat portveini.

Portvein on pika traditsiooniga jook, millel on mitmeid erinevaid tüüpe. Portveini magusus pärineb viinamarjadest ja suhkru lisamine veinile on keelatud. Veini peamise alkoholisisalduse annab viinamarjadestillaat, millega katkestatakse veini käärimine. Destillaati lisatakse umbes veerandi jagu veini kogusest, kui kääriva veini alkoholisisaldus on jõudnud ca. 8% juurde. Portveini valmistamiseks kasutatavad marjad kasvavad Douro jõe ülemjooksul ja arvatakse olevat foiniiklaste pärandus. Kasutusel on enam kui 30 erinevat sorti, aga enamasti saadakse vein 5–6 sordi segamisel. Enamlevinud on Touriga Nacional, Tinta Roriz, Touriga Francesa, Tinta Cão ja Tinta Barroca. Valge portveini valmistamiseks kasutatakse peamiselt Gouveio, Rabigato, Côdega ja Malvasia Fina marjasorte. Portveinid on tavaliselt erinevate aastakäikude segud, et tagada samaväärne kvaliteet igas pudelis läbi aegade. Aastakäigu portveini ehk Vintage Porti tehakse vaid parimatel veiniaastatel.

 

Valge portvein – White Port

Valget värvi portvein tehakse heledatest sortidest, segatakse kokku erinevatest aastakäikudest ja küpseb kuni kolm aastat tammevaadis, seejärel villitakse pudelisse ning on valmis joomiseks. Vein võib olla nii kuivema kui ka magusama maitsega: Extra Dry White Port on kõige kuivem valge portvein, Dry White Port on juba poolmagus vein, kuigi nimi viitab kuivale ning White Port on sisuliselt magus valge portvein, mida nimetatakse teinekord veel Fine White.  Lagrima on üsna haruldane ja kõige magusam valge portvein, mille nimetus tähendab tõlkes pisaraid. 

Kaasajal on üha trendikam valget portveini segada toonikuga ning nautida koos laimiviilu ja jääga suvise jahutava seltskonnajoogina.

 

Punane portvein

Punased portveinid on magusad ja need võib jagada iseloomult kaheks:

Ruby-tüüpi marjased veinid arenevad tammevaadis lühemat aega ja küpsevad pudelis edasi.

Tawny-tüüpi vürtsikad veinid küpsevad kaua enne villimist tammevaadis ning pudelis veini aroom-maitse enam ei muutu.

 

Enamlevinud portveini tüübid:

Ruby ka Fine Ruby on segatud 3–4 aasta vanustest veinidest.  Iseloomult marjaselt mahlane ja magus portvein, mis sobib igapäevaseks nautimiseks marjakookide kõrvale. Areneb kuni kolm aastat tammevaadis.

Late Bottled Vintage ehk LBV – aastakäigu portvein, mis on laagerdunud 4–6 aastat tammevaadis ja on peale villimist joomiseks valmis.

Vintage Port – parima aastakäigu  portvein, Douro ülemjooksult pärinevatest erinevatest veiniaedadest, mis küpsenud vaid kaks aastat tammevaadis. Kogu portveini toodangust on vaid 3–4% on Vintage Port. Vintage Port võib küpseda pudelis aastakümneid, seetõttu on hea investeering veinikeldrisse.     

Tawny – värvuselt heledam ja vähemalt kolm aastat tammevaadis arenenud portvein, kuhu on vaadis küpsemisest lisandunud röstitud mandlist-pähklist iseloomu. Lubatud on lisada ka veidi valget portveini, et muuta vein aromaatsemaks ja kergemini joodavaks.

Old Tawny Port tähistab erinevatest aastakäikudest segatud veine, mida pikk tammevaatides laagerdumine on muutnud värvilt heledamaks. Marjasus on veinides vaoshoitum ning seda enam kerkib esile vaadis arenemisest johtuv magusalt vürtsine ja suitsune karakter. Veinietiketile võib lisada segamisel kasutatud veinide keskmise vaadis küpsemise aja: 10 Years Old, 20 Years Old, 30 Years Old ja 40 Years Old. Vastavalt vanusele muutuvad veinid värvuselt ruugemaks ja maitselt tulisemaks-vürtsisemaks.

 

Kohalikul veiniturul on üldiselt portvein jäänud veinisõprade hulgas ilma suurema tähelepanuta, sest oma magusa maitse ja kõrgema alkoholisisalduse tõttu see otseselt  seltskonnaveiniks ei sobi. Pigem juuakse portveini digestiivina või kakao & šokolaadipõhiste magustoitude juurde. Samas hämaratel ja niiskematel sügis- või talveõhtutel on väike klaasike portveini iseseisva joogina nautimiseks kaminas praksuvate puude saatel südantsoojendav maitseelamus.

 

Liviko e-poe portveinide valiku leiad siit.

Teie Nautimus

Global Spirits Masters on rahvusvaheline konkurss, mis hindab ja tunnustab maailma parimaid alkohoolseid jooke, sealhulgas viina, džinni, viskit, rummi, tekiilat ja palju muud. Konkursi korraldab The Spirits Business, mis on üks juhtivaid alkoholitööstuse ajakirju.

Auhinna eesmärk on tõsta esile kvaliteetseid ja uuenduslikke tooteid ning aidata tarbijatel ja tööstuse esindajatel leida parimaid jooke turul. Auhind annab tootjatele ja brändidele prestiiži ja usaldusväärsuse märgi.

 

Liviko saavutas märkimisväärse tulemuse, pälvides konkursil mitmeid auhindu. Vana Tallinn Coffee Fusion sai kuldmedali Travel Retail Masters kategoorias, mis on eksklusiivselt suunatud reisikaubandusele. Viinakategoorias võidutsesid Hõbe Mild Vodka pälvides Super-Premium klassis kuldmedali ning Bellingshausen Vodka saavutades Premium kategoorias kõrgeima tulemuse ehk Master Medali. 

Hilise õitsemisega, saagikas, klimaatiliselt vastupidav, tiheda tugeva marjakobara ja tumeda paksu kestaga mari on maailmas üks kuulsamaid ning ühtlasi ka enimkasvatatud veini valmistamisel kasutatav marjasort. Ca 341 000ha istandustega hõlmab see ca 20% kogu maailma veinipõldudest ja leidub teda enamike veiniriikide istandustes põhja- ja lõunapoolkeral, Kanadast Marokoni ja Uus-Meremaast Argentinani. Geeniuuringute põhjal on „Cab“, nagu ameeriklased seda hellitavalt kutsuvad, Cabernet Franci ja Sauvignon Blanci isetekkeline ristand, mis sündis Edela-Prantsusmaal Bordeaux’ piirkonnas 17. sajandil. Nimigi on võrdselt saadud mõlemalt vanemalt.

 

Cabernet Sauvignon on Carmeneti marjaperekonna tuntuim esindaja ja lisaks temale kuulub prominentsesse seltskonda veel Merlot, Carménère, Petit Verdot, Castets, Marselan, Fer Servadou, Hondarribi Beltza ja Gros Cabernet sordid ning noobli vennaskonna esiisaks on Baskimaa päritolu Cabernet Franc, mille sünonüümiks Carmenet ka kunagi ammu Bordeaux´s, Gironde suudmeala vasakul kaldal paiknevas Médocis oli.

 

Kasutust leiab Cabernet Sauvignon mari nii punaste sordi- kui ka seguveinide valmistamisel, eelkõige segatakse siis just oma perekonna marjadega: Cabernet Franc, Merlot ja Petit Verdot sortidega. Ka saab temast teha veel ka üsna erksa värvi ja marjase karakteriga roosat sordi- ja seguveini.

 

Sordipõhised veinid, mida tehakse vast enam just Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja Ladina-Ameerikas, on tavaliselt tammevaadis arendatud, suud kootavad, intensiivsed, küpsete mustade sõstarde meki ja vürtsika karakteriga ning neil on hea arengupotentsiaal. Jahedamates piirkondades, kus marjad teinekord korralikult välja ei küpse, võib veinile tekkida veidi agressiivne nö. roheliste tanniinide ehk siis toore rohelise paprika nüanss, mis pole eriti nauditav. Seguveinidena on välja kujunenud nn Bordeaux segu, kus segatakse omavahel kokku peamiselt Merlot ja Cabernet Franc, lisades teinekord veel Petit Verdot’ sorti.  Tšiilis võetakse veinisegus mängu veel ka Carménère ja Argentinas Malbec. Cabernet Sauvignon on segamisel populaarne, sest nii saab teiste marjasortide lisamisel pehmendada Cabernet Sauvignonile omast tugevat tanniinsust.

 

Kuulsaim Cabernet’ piirkond maailmas on Bordeaux Prantsusmaal, eelkõige sealne Médoci sisekasvuala. Väljaspool Euroopat leiab väärikad punaveinid Californiast Napa ja Sonoma Valley kasvualadelt, Austraalias Coonawarrast, Tšiilis Colchagua ja Maipo Valley´st ning Lõuna-Aafrika Vabariigis Stellenboschist. Aina rohkem levib sort ka Ida-Euroopas ja Balkani poolsaarel. Maailmas kasvatatakse Cabernet Sauvignoni enim Prantsusmaal, teisel kohal on Tšiili, kus mari on olulisim tume sort üldse, kolmandal kohal Ameerika Ühendriigid, peamiselt siis California osariik ja järgneb Austraalia. Üllatuslikult on maailmas viiendal kohal Hiina, kus see ilmekas marjasort aina enam populaarsust kogub.

 

Sõltuvalt kasvukohast on Cabernet Sauvignonist tehtud veinides lisaks üleküpsenud mustsõstardele tunda kuivatatud tumedaid luuvilju, põldmarjamoosi, lagritsat, tubakat, eukalüpti ja tammevaadis arendamine lisab veini aroomile-maitsele veel pagarivürtse, kakaoube, mõrušokolaadi ning suitsuseid aroominoote.

 

Tänu Cabernet Sauvignoni töökindlusele on temast aretatud 1970. aastatel mitmeid varavalmivaid tumedaid marjasorte, eelkõige selleks, et teha punast veini veidi jahedama kliimaga piirkondades. Nii on kuulus Cabernet isaks Cabernet Cubin, Cabernet Dorsa ja Cabernet Dorio sortidele, mida kasvatatakse eelkõige Saksamaal ja Šveitsis. 1991. aastal aretati Šveitsis hübriidmarjasordi abil ilmastikule vastupidav ja haiguskindel heleda kestaga Cabernet Blanc sort, millest tehtud veinid on aromaatsed ja nende maitses leidub Sauvignon Blancile iseloomulikke nüansse.

 

Värvikirevat veinisügise algust,

Teie Nautimus

Kui otsid karastusjooki, mis ühendab traditsioonilised meetodid ja kaasaegse maitseelamuse, siis Fentimans on bränd, mille poole tasub pöörduda. Hiljuti pärjati Fentimansi limonaadid ja toonikud prestiižse Great Taste Award'iga, mis on veel üks kinnitus selle brändi erakordsele kvaliteedile ja maitseelamusele.

 

Mis on Great Taste Award?

Great Taste Award on rahvusvaheliselt tunnustatud auhind, mida sageli nimetatakse toidumaailma „Oscari“ vääriliseks. Selle annavad välja Guild of Fine Food spetsialistid, kes hindavad igal aastal tuhandeid tooteid, alates gurmeejuustudest ja šokolaadidest kuni jookideni. Tooteid hinnatakse nende maitse, tekstuuri, koostisosade ja üldise kvaliteedi alusel. Kui toode saab Great Taste Award'i, on see kindel märk, et tegu on eriliselt maitsva ja kvaliteetse tootega.

 

Miks on see Fentimansi jaoks oluline?

Fentimans on tuntud oma käsitööna valminud karastusjookide ja toonikute poolest, mille valmistamisel järgitakse üle 100 aasta vanuseid retsepte ja traditsioone. Selline auhind kinnitab Fentimansi pühendumust kvaliteedile ja maitsete mitmekesisusele. Fentimansi joogid on valminud taimeekstraktidest ja looduslikest koostisosadest, mis on aeglaselt kääritatud, et saavutada ainulaadne maitseprofiil.

 

Mida see tähendab tarbijatele?

Tarbijatele tähendab see, et nad võivad Fentimansi toodetele kindlad olla – igal lonksul on tunda autentset ja rikkalikku maitset, mis on pälvinud toidumaailma ekspertide tunnustuse. Olgu selleks klassikaline roosilimonaad, vürtsikas ingveriõlu või värskendav India toonik – Fentimansi joogid pakuvad midagi erilist iga maitsemeele jaoks.

Kokkuvõttes võib öelda, et Fentimansi tooted on tõeline nauding neile, kes hindavad kvaliteeti ja traditsiooni. Nüüd, kui need joogid on saanud ka Great Taste Award'i tunnustuse, on kindel, et iga pudel Fentimansi sisaldab mitte ainult ajalugu ja traditsiooni, vaid ka maailma tippkvaliteeti.

 

Fentimans limonaadid võid leida Liviko poest või e-poest.

Pinot Noir kuulub klassikaliste tumedate marjasortide hulka ja temast tehakse vast kõige elegantsemad ja ühtlasi ka kalleimad punaveinid maailmas. Marja saksakeelne nimetus -  Spätburgunder, viitab sordi hilisele õitsemisele, mistõttu varajane sügis jahedate vihmaste ilmadega ei kuulu lemmikute hulka ning marjasort on kasvukoha ilma suhtes üsna nõudlik. Ei sobi talle ka vahemereline kuumus koos liigse päikesepaistega, sest UV-kiirgus võib õhukese kestaga marjad ära põletada, mis annab hiljem tunda veini ilmetus maitses.

 

Pärineb sort Prantsusmaalt Burgundia piirkonnast, kus kasvuajal päevad soojad ja ööd jahedad ning teda on seal kasvatatud juba peaaegu 2000 aastat. Marjasordi nime võiks tõlkida kui „must käbi“, viidates männikäbi kujulisele marjakobarale. Sellest dünaamilisest, õhukese tumeda kestaga marjasordist tehakse vahuveine, valgeid veine ja kerge viirukisuitsuse aroominoodiga marjaselt delikaatseid punaveine. Oluline on marjasort Prantsusmaa põhjapoolsetel kasvualadel, eelkõige Champagne ja Alsace piirkonnas ning iseenesest mõistetavalt sobivad talle koduse Burgundia lubjakivised põllud. Seal valmistatakse sellest sordist tõenäoliselt kõige hinnalisemad ja ihaldatumad veinid nii veinikaupmeeste kui ka veinisõprade silmis. Alust selleks annab sealsete veinide lai aroomi ja maitseamplituud ning kõige killustatum topograafiline veinide klassifitseerimise süsteem maailmas, kus mikrokliima on jaganud veiniaiad erinevatesse kasvukohapõhistesse kvaliteedikategooriatesse ning veiniaia piiridele peetakse arvestust meetri täpsusega. Kliima soojenemine annab endast ka Reini jõe kallastel. Muidu enamasti valget veini pakkuv Alsace piirkond lisas mõned aastad tagasi Pinot Noir marja ainsa tumeda sordina kasvuala parimate Grand Cru märgistusega veinide nimekirja ning Saksamaa Badeni ja Pfalzi ilmekaid punaveine leidub kohalike veinisõprade heameeleks ka Eesti veinipoodide riiulitelt. Lisaks leiavad veinisõprade hulgas kõlapinda Pinot Noirist tehtud Blanc de Noir tüüpi valged veinid  – vein valmistatakse tumeda kestaga marjadest, kääritades seda ilma marjakestade ja seemneteta.

 

Pinot marjasordi perekond on üsna lai, kus leidub sealt nii valge, roosa kui ka tumeda kestaga eksemplare. Marjasort annab kergesti mutatsioone ja Pinot perekonna nimekirjast leiab nii ise- kui inimtekkelisi ristandeid. Käesoleva aja populaarseim pereliige on tõenäoliselt roosa marjakestaga Pinot Noir´ mutatsioon Pinot Gris/Pinot Grigio, millest tehtud veinid laiutavad poeriiulitel Itaalia valgete veinide osakonnas. Heleda kestaga Pinot Blanc, saksapäraselt Weissburgunder on sisuliselt Pinot Noiri albiino versioon. Kuulsaimateks järglasteks saab kindlasti pidada heledate veinimarjade kategoorias maailmas enim kasvatatud Chardonnay´d ja tema tumeda kestaga kaksikvenda Gamay´d, mis leiab kasutust Burgundiast veidi lõuna poole jäävas Beaujolais piirkonnas. Lõuna-Aafrika Vabariigi esindussort Pinotage on aretatud Stellenboschi ülikoolis juba sadakond aastat tagasi.

Häid Pinot Noir´ kasvupiirkondi leidub ka mujal ja kasvatatakse seda veel Saksamaal, Austrias, Itaalias ja isegi Hispaanias. Marjasorti võib kohata väljaspool Euroopat Ameerika Ühendriikides Californias ja eelkõige Oregonis, mida peetakse samuti üheks parimaks piirkonnaks maailmas koos Uus-Meremaaga.  Väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega veinid pärinevad veel veidi jahedamatelt rannikulähedastelt kasvualadelt Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Tšiilis.

Vaatamata kasvukoha kliimale on Pinot Noirist tehtud punaveinil alati isikupärane ja nõtke karakter – granaatpunase värviga, marjaselt elava ja sametiste tanniinidega aromaatne punavein kütkestas omal ajal keiser Karl Suurt ning kõnetab kaasajal paljusid veinisõpru laias maailmas. Laiemale publikule sai mari tuntumaks tänu 2004. aastal esilinastunud Hollywoodi kassahitile „Sideways“.

Liviko e-poe Pinot Noir veinidega saad tutvuda siit.   

 

Maitseküllase filmisoovitusega,

Teie Nautimus

Prosecco on tõenäoliselt käesoleva sajandi kõige populaarsem vahuvein terves maailmas. Tegemist on Itaalia päritolu kerge ja igapäevase, värvilt valge või roosa puuviljaselt elava vahuveiniga. Ametlikult on Prosecco kaitstud päritolu nimetusega vein alles 2009. aastast, kui Itaalia põllumajandusministeerium kinnitas selle päritolu kohaks Kirde-Itaalias paikneva Veneto maakonna. Põhjuseks see, et seda suupärast, hästi joodavat ning kõlava nimega vahuveini tehti veel käesoleva sajandi alguses reipalt nii Saksamaal, Austraalias kui ka Ameerika Ühendriikides. Kuna sama nime kandis ka viinamarjasort, millest vahuveini tehti, siis ei saanud keelata pudeli peal marjasordi nime kasutamast ka teistes riikides. 2009. aastast võeti aga Itaalias marjasordi senise nime Prosecco asemel kasutusele tema sünonüüm Glera,  vahuveini päritolunimetusena Prosecco kinnitati sellest hetkest Veneto maakonna vahuveinile. Sellega oli „Gordioni sõlm“ läbi raiutud ja selle ülipopulaarseks muutunud vahuveini kopeerimine lõppenud. Saksamaa või Austraalia vahuveinitootjad võisid kirjutada etiketile edaspidi Glera nime, aga kuna see nimi oli Prosecco joojatele tundmatu ja veinietiketil kedagi ei kõnetanud, siis ülejäänud maailma veinitootjad loobusid Glera-nimelise vahuveini tegemisest üsna kiiresti.

 

Kaasajal tehakse kahte tüüpi Proseccot peamiselt Charmat ehk tank-meetodil: Frizzantena ning Spumantena. Esimene neist on taskukohane ja kerge, veidi kihisev vahuvein, mille rõhk pudelis on alla 3 atm. Spumantel on CO₂-sisaldus ning rõhk pudelis suurem ja maitseamplituud samuti laiem. Tavalisest kvaliteetsem Prosecco tuleb Treviso provintsist ning veinietiketil on ka sellekohane märge Prosecco di Treviso. Veel kvaliteetsema veini puhul on etiketil märge – Prosecco di Conegliano või Prosecco di Valdobbiadene või isegi Prosecco di Conegliano Valdobbiadene. Vastavatel puhkudel korjatakse marjad veini tarbeks ainult merepinnast veidi kõrgemal paiknevatest marjaistandustest Conegliano ja Valdobiaddene linnade ümbrusest. Prosecco vahuveinide lipulaev on Prosecco Cartizze Spumante Superiore, mis viitab viinamarjade parimale võimalikule kasvualale ning kõige kvaliteetsematele viinamarjadele. Glera marjasort kasvab seal vaid 108 ha istandustes Cartizze nimelise mäe lõunavaatelistel nõlvadel ja marjad tuleb korjata käsitsi. Iseenesestmõistetavalt on tegemist ka Prosecco veiniperekonna kalleima eksemplariga, mille maht on vaid ca 1,5% Prosecco vahuveinide kogutoodangust.

 

Erinevus rikastab – nagu ka kõiki ülejäänud vahuveine, võib leida poeriiulitelt veidi kuivemaid kui ka oluliselt magusaimaid Prosecco versioone. Veinihuvilisel tuleb jälgida terasemalt, mis väljendi on tootja veinietiketile veini jääksuhkru sisalduse tähistamiseks märkinud, et oma lemmik üles leida:

Ultra Brut, Brut Nature, Brut Zéro – täiesti kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 3g/l.

Extra Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 6g/l.

Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 6 - 12 g/l.

Extra Dry – „offdry“ vahuvein, jääksuhkur veinis: 12 - 17g/l.

Sec – poolkuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 17 - 32g/l.

Demi Sec – poolmagus vahuvein, jääksuhkur veinis: 32 - 50g/l.

Dulce – magus vahuvein, jääksuhkur veinis üle 50g/l.

Valdav enamus Proseccosid Eesti veiniturul on kas Extra Dry või Brut tüüpi.

 

2020. aastal otsustasid Prosecco tootjaid ühendav Prosecco Consortium ja Itaalia Põllumajandusministeerium lubada turule ka kahvaturoosa värviga Prosecco Rosé vahuveini. Roosa Prosecco puhul on lubatud kasutada ainult Glera ning Pinot Noir marjasorte, Pinot Noir sordi osakaal võib marjasegus olla kuni 15%. Ka on roosat värvi Prosecco oma iseloomult veidi kuivem ja teha võib vaid Brut Zéro/Nature, Extra Brut, Brut ning Extra Dry tüüpi vahuveine. Prosecco vahuveinid on saavutanud üsna lühikese ajaga kindla positsiooni veidi muretus ja itaallaslikus „la dolce vita“ elustiilis, samuti ka kohaliku veinisõbra joogivalikus.

 

Kõikide Liviko vahuveinide ja proseccodega saad tutvuda siit.

 

Head rahvusvahelist Prosecco päeva!

      Teie Nautimus