Uudised

Taasiseseisvunud Eesti väikese veinituru teismeliseea tormilised kasvuraskused on ületatud ja jõutud on täiskasvanuikka – turg on rahunenud, sortiment ning tarbijate eelistused enam-vähem välja kujunenud. Sellist plahvatuslikku veinide müügikasvu, mis käesoleva sajandi alguses toimus, tulevikus kindlasti enam ette näha pole ja veini nivoo Eesti veiniklaasis õõtsub viimaste aastate lõikes ühtlaselt paari protsendi jagu üles ning alla. Küll aga kihiseb aktiivsemalt veinisõprade klaasis vahuvein, mis on kogu aeg olnud stabiilses kasvutrendis. Peamiseks veduriks on olnud selles segmendis igapäevane ning suupärane Itaalia vahuvein Prosecco. Šampanja on aegumatu klassika, populaarsust on kogunud kahtlemata parima hinna ja kvaliteedi suhtega kuulikindel Hispaania päritolu Cava, samas kui teadlikumad veinisõbrad näevad uut tulevikutrendi veidi vähemtuntud ning üsna taskukohase hinnaklassiga Crémantis.

Crémant: Prantsuse päritolust uus kvaliteetveinide trend

Mõiste Crémant pärineb Prantsusmaalt ja võeti laiemalt kasutusele 1970ndate aastate lõpus, kui Euroopa Liit keelas méthode champenoise väljendi kasutamise väljaspool Prantsusmaa Champagne piirkonda. Termin oli kasutusel Prantsusmaa ning Luksemburgi kvaliteetsete vahuveinide puhul ja mõned šampanjatootjad laiendasid väljendit ka veidi madalama CO₂ sisaldusega šampanjadele – fine mousse crémant, mida kaasajal enam ei kasutata. Hispaania vahuveinitootja Codorníu, kes oli Grand Crémant de Cordoníu nimelist vahuveini müünud juba 1924. aastast, andis oma veini nimetuse kaitseks Euroopa kohtusse sisse hagi. Kohus aga otsustas 1994. aastal, et mõiste Crémant ei ole mitte päritolunimetus, vaid vahuveinide valmistamismeetod ning seetõttu võivad seda kasutada kõik tootjad, kes sellisel viisil vahuveini teevad. See tähendas, et termin Crémant ei olnud enam seotud kindla päritoluga ja seda võis kasutada ka teistes Euroopa Liidu riikides. Kuna aga seda mõistet kasutati kindla valmistusmeetodiga vahuveinide puhul, mis olid saavutanud tarbijatelt positiivse heakskiidu, kehtestas Euroopa Liit Crémanti valmistamiseks kindlad ning ranged reeglid.

Sõltuvalt piirkonnast seadusandlus veidi varieerub, aga üldnõueteks on kõigile terve marjakobara pressimine, marjade kaalu ja sellest saadava mahla suhtarv (150 kg marjadest 100 l mahla), vein võib olla valget või roosat värvi, peab arenema pudelis vähemalt 9 kuud pärmisettel ning väävliühendeid (SO₂) on lubatud kasutada 150mg/l. kohta. Lisaks peab tootja lisama pudeli etiketile kaitstud päritolu nimetusega marjade kasvuala.

Tänapäeval kasutatakse Crémanti nimetust enim Prantsusmaal, väljaspool Champagne kasvuala traditsioonilisel valmistusmeetodil tehtud kvaliteetvahuveinide puhul. Kastutusel on kaheksa piirkonda: Crémant d’Alsace, Crémant de Bordeaux, Crémant de Bourgogne, Crémant de Die, Crémant de Limoux, Crémant de Loire, Crémant de Savoie ja Crémant du Jura. Väljaspool Prantsusmaad on kasutanud väljendit juba pikka aega Luksemburg – Crémant de Luxembourg. Kuna aga Crémanti  populaarsus käesoleval sajandil kasvab, siis võttis selle kasutusele 2005. aastal ka Maroko – Crémant de l´Atlas. 2009. aastal pöörasid oma pilgud Crémanti poole Saksamaa veinitootjad, kohendades veiniseadusandlust ning lisades sinna veel nimekirja kastutada lubatud marjasortidest koos nõutud kasvuala nimetuse ja veini maksimaalse jääksuhkrusisaldusega, mis ei tohi Saksamaa Crémantide puhul olla üle 20g/l kohta (Pfalzis kuni 15g/l). Ehk siis Crémanti puhul on tegu Saksamaa kuivade vahuveinide koorekihiga, „a la Crème de la Crémant“. Kuigi hetkel moodustavad Crémanti tüüpi vahuveinid Saksamaa vahuveinide tootmismahust kõigest 0,5%, siis loodetavasti võivad ka kohalikud veinisõbrad varsti oma klaasis keerutada Crémant de Moseli või Crémant de Pfalzi noobleid mulle. 

Crémantide tulevik: kasvav konkurents ja kvaliteedi tõus

Kokkuvõtvalt on kuivad ning kerged Crémantid värskendav briis Eesti pigem kommertslikku laadi vahuveiniturul. Erinevus rikastab – Crémant on tulnud, et jääda ja kasvav konkurents suunab vahuveinitootjaid panustama aina rohkem kvaliteedile. Veinipoodide riiulitel kohtavad teadjamad mullisõbrad juba vanu tuttavaid ning tulevikus võib väljakutseid esitav majanduskeskkond aidata ka lojaalsetel šampanjakummardajatel leida Crémantide seast uusi sõpru.

Kihisevate tervitustega,

Teie Nautimus

18.–19. jaanuaril avalikustati esimesed tulemused World Gin Awards ja World Vodka Awards konkurssidel, kus esmakordselt osalesid ja pälvisid kohe tunnustuse Crafter’s džinnid, Bellingshauseni ja Hõbe viinad. Võistlus jätkub veebruaris, mil selguvad parimatest parimad.

Konjakite maailm on pikaajaliste traditsioonidega, kus aastasadu on kohalikud meistrid Prantsusmaal praktiseerinud enda oskusi pakkudes maailmale jooki, mis oma olemuselt on elegantne ja eriliselt kuninglik. Remy Martin tähistab 2024. aastal 300. sünnipäeva, mis on grandioosne hetk tunnustamaks enda väärtuseid ja konjaki põnevat ajalugu.

Hõbe Mild viina pehme maitse kujunemisel mängib erilist rolli iirisejuure destillaat, milles sisalduvad eeterlikud õlid taandavad alkoholile iseloomulikke teravamaid noote ja muudavad viina järelmaitse ümaraks ja pehmeks. Soovitame serveerida Hõbe Mild´i jahutatult, temperatuuril 5°C, mis delikaatse viina lõhna- ja maitseomadused parimal viisil esile toovad

Parima Eesti joogi konkursil tunnustati nii Vana Tallinna likööre, Crafter’s džinni kui ka kolme Liviko alkoholivaba jooki – Ginger Duke’i, Corsaro Aperitivot ja Vana Tallinna Glögi. Võistlusel osales tänavu rekordarve jooke – 167 jooki 48 joogimeistrilt.

Uue veiniaasta tähistamine on olnud väga pikk traditsioon ja sel puhul mekitakse korjeaasta värsket veini. Alguse sai see tava 19. sajandi hakul Prantsusmaal, kus sellist veini nimetati  vin de primeur ehk varajaseks veiniks ning sügisese marjakorjamise lõppu tähistati noore veini joomisega kõigis Prantsusmaa veinipiirkondades. Liikuv veinipüha leiab aset viinamarjade korjeaasta novembri kolmandal neljapäeval ja nagu aastavahetusega ikka, korgitakse värske punavein lahti kolmapäeva keskööl vastu neljapäeva.

Vana Tallinna liköör noppis mainekal võistlusel „The Liqueur Masters 2023“ kaks säravat medalit. Vana Tallinn Tiramisu Cream pälvis koorelikööride kategoorias kuldmedali. Kohvilikööride kategoorias tunnustati uut Vana Tallinn Coffee Espressot auväärse hõbemedaliga.

Liviko sommeljee Urvo Ugandi räägib Nautimuse 3 minuti veiniklubis lähemalt mis on oluline meeles pidada veini serveerimisel. Vaata videot ja saa teada miks tuleks ka punast veini jahutada enne serveerimist, miks on kerge klaas kvaliteetsem ja miks soovitab Urvo ka vahuveini serveerida väiksemast valge veini klaasist.

Ginger Duke on alkoholivaba ingverijook, mis ei ravi midagi, aga aitab kõige vastu. Ginger Duke on peene maitse ja aristokraatlike juurtega elunautija. Seiklusteotsijast maailmarändur, kellel on alati vürtsikaid lugusid ja põnevaid retsepte jagada. Ginger seisab igapäevaelu pisiasjadest kõrgemal, kuid tunneb samas kõige vastu siirast huvi ning on valmis alati aitama. Positiivne, särava naeratuse ja vastupandamatu huumoriga.

Viimasel kümnendil räägitakse palju orgaanilistest, biodünaamilistest ja naturaalsetest veinidest ja küsimusi selles vallas on palju. Mis on orgaanilise ja biodünaamilise veini vahe? Kas orgaanilise veini puhul ei kasutata sulfiteid? Milline on vegan vein?