RSS

Uudised '2024' ja 'May'

Milline vein valida grillipeole?
Milline vein valida grillipeole?

Kohe, kui kevadised päevad venivad pikemaks ja õhtud soojemaks, ihkab enamikel hing linnast ära looduse rüppe ning suvilate ja maakodude õues hakkab levima suitsuselt magus grillilõhn. Talvised pesupulbri ning köharohureklaamid on asendunud kõiksugu erinevates marinaadides grilltoodete ja alkoholivaba õlle promoga. Võib rahulolevalt nentida, et suur kevad on käes ning pikk ilus suvi ootab ees.

Mida aga võtta külakostiks kaasa, kui üleaia naabrilt laekub kutse õhtusele grillipeole? Poodi veini valima minnes peaks vältima üldistust „ selle suve grillivein“. Sama oleks minna apteeki lihtsalt külmetuse raviks rohtu ostma. Proviisorgi tahab täpsemalt teada, kas on nohu või teeb muret palavik. 

Seepärast soovitab Nautimus küsida mõni vihje võõrustajalt selle kohta, mida grillile pannakse ja vastavalt sellele valida vein. Kui kidakeelsele eestlasele tundub imelik küsida külla minnes, mida süüa pakutakse, võiks meenutada keskaja Itaalia filosoofi Niccolò Machiavelli ütlust „eesmärk pühitseb abinõu“.  Et õhtu naabri juures kujuneks kulinaarselt meeldivaks, siis tuleks seda küsida, sest grillitud antrekoot maitseb sparglist erinevalt nagu ka valge vein lõhnab ning maitseb punasest teisiti.

Valiku langetamisel on heaks nõuandjaks Nautimuse kodulehelt leitav Nautimuse märkide legend, mis on leitav SIIT.

 

Vastavalt tooraine ja toidu valmistamise meetodile on sobiva veini leidmine vastava toidu juurde kõigest hiirekliki kaugusel.

Kuniks grill soojeneb ja külalised kogunedes värskemaid päevauudiseid menetlevad, leiab värskendava aperitiivse taustaveini Nautimuse rohelise märgiga veinide hulgast. Selleks võib olla viimase kümnendi populaarne Prosecco nimeline kihisev vein Itaaliast või ka värskendav Sauvignon Blanc marjasordist valge vein eestlaste jaoks maakera kuklapoolelt, Uus-Meremaalt:

 

 

Kui on plaanis grillida kala, mereande või juurvilju, võiks veinipudel kanda Nautimuse kollast kleebist. Enamjaolt on selle märgiga Chardonnay marjasordist tehtud ja puuviljaselt ümarad valged veinid. Kui aga Chardonnay on ära tüüdanud, siis leidub samasuguseid kleebiseid mitmetest teistest marjasortidest tehtud veinidel, nagu näiteks:

 

 

Kui naaber otsustab klassikalise vanakooli šašlõki kasuks, siis on turvaline valik pudelil pigem Nautimuse punane märgis, mida kannavad enamik Pinot Noir sordist tehtud punaveine. Sarnaselt Chardonnayle on alati Pinot Noir’le leitavad sarnase iseloomuga alternatiivid:

 

 

Aga kui tuttava taluniku või lihuniku käest on plaanis grillimiseks hankida veise- või lambaliha, siis tuleb veinipudelilt otsida Nautimuse lillat kleebist, mis vihjab veini tugevamaitselisele karakterile. Cabernet Sauvignonist, mis on ühtlasi ka maailma enim kasvatatud marjasort, tehakse enamjaolt just sellise iseloomuga veine. Alternatiiviks saab soovitada veidi vürtsikama-marjaselt tiheda karakteriga Hispaania või Austraalia päritolu veine:

 

 

 

Juustu, kergemate suviste magustoitude ning puuviljade juurde soovitab Nautimus valida oranži kleebisega veini, mis on puuviljaselt lopsaka ja magusa iseloomuga:

 

 

 

Maitseküllast grillihooaega soovides

Teie Nautimus

Maikuu on Margarita kuu
Maikuu on Margarita kuu

Maikuu on Margarita kuu ning sel puhul räägimegi just Margarita värskendavast ja lihtsasti valmistatavast kokteilist.

Margarita on tänaseks enimmüüdud kokteil maailmas ning ilmselt iga kokteilisõber on selle värskendava kokteiliga kokku puutunud. Kuidas aga Margarita kokteil alguse sai?

Algupärase Margarita lõi 1948. aastal Margaret Sames, kes oli Ameerika seltskonnadaam ning ta oli tuntud just kurikuulsate priiskavate pidude korraldamise poolest. Tema peod kestsid tihti mitmeid päevi ning ühe enda peo jaoks oligi Margaretil vaja sellist kokteili, mida andis ka päevasel ajal basseini ääres nautida. Pärast arvukate variatsioonide proovimist jõudis Sames oma isikliku retsepti juurde, milles laimimahl tasakaalustab alkoholi ja kergelt soolaga kaetud klaasiserv lisab elegantsi hõngu. Legendi järgi ei olnud Margaretil kavatsust enda kokteili reklaamida, kuid tema mõjukad sõbrad nagu Nick Hilton, filmitäht John Wayne ja Joseph Drown armastasid seda kokteili nii väga, et levitasid sellest sõna ka teistele.  Nii on läbi aegade Margarita kuulsus aina kasvanud.

 

Värskendav, mitmekülgne ja hõlpsasti valmistatav Margarita

Aegade algusest ei ole Margarita originaalretsept muutunud. Originaal Margarita jaoks läheb tarvis vaid nelja koostisosa: Cointreau, valge tekiila, värske laimimahl ja soolaga kaetud klaasiserv. Margarita on kokteil, mis on lihtsasti valmistatav ka koduses keskkonnas.

 

Cointreau, algupärane koostisosa Margaritas

Cointreau teenis enda koha maailma ühes populaarseimas kokteilis väga lihtsal põhjusel – see oli Margaret Samesi lemmikliköör. Margaret ise on öelnud: Margarita ilma Cointreauta ei ole väärt oma soola. Cointreau enda omadustelt toimib kokteilidesse segatuna maitsetugevdajana ning sellel on tõestatud mõju aistingutele. Erinevate Margarita retseptide kohta tehtud uuringute kohaselt on Cointrauga valmistatud algupärasel Margarital suurepärased meeleorganitega tajutavad omadused ning sel on väga aromaatne, värske ja tasakaalustatud aistinguid mõjutav profiil.

Margarital on eriline koht ka Cointrau ajaloos ja seda niivõrd, et Cointreau perekond andis retspeti edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Alates loomisest 1849. aastal on Cointreau loojad inspireeritud sellest loomingulisest energiast, mis annab sellele liköörile elu. Liköör on säilitanud oma algsed omadused – tasakaalustatuse ja kristallselguse, – mis on inspiratsiooni saanud selle visionäärist loojast. Likööri olemus ja oivalisus seisnevad magusate ja mõrude apelsinikoorte põhjalikus valimises ja segamises, mis on Maison Cointreau meisterdestilleerijale Carole Quintonile usaldatud väga suurt põhjalikkust nõudev ülesanne. Premium-klassi liköör Cointreau on pikka aega olnud esindatud kõigil viiel mandril. Likööri kõrge kvaliteet teeb sellest kokteilisegajate lemmiku ning see on välja teeninud oma koha maailma kõige kuulsamate baaride valikus.

 

Cointreau mõju Margarita kokteilile

Tuntud Margarita kokteilil, mis on valmistatud Cointreau likööriga, on suurepärased meeliülendavad omadused ning väga aromaatne, värske ja tasakaalustatud aistingute bukett.

Visuaal — Cointreau likööriga valmistatud Margarita on värske ja visuaalselt ahvatlev.

Aisiting — Cointreau retsept on ülimalt aromaatse intensiivsusega. Selles on ka tunda rikkalikult tsitruse,  lille ja puuviljade (apelsini ja mandariini viljaliha) noote.

Maitse — Cointreauga valmistatud Margarita on väga puuviljase maitsega ning pakub optimaalset magus-haput tasakaalu. Sellel on ka pikem järelmaitse.

Cointreau on saadaval Liviko e-poes.

 

Sool Margaritas

Sool mängib Margarita isikupära väljatoomisel olulist rolli. Sool on üks lihtsamaid ja paremaid viise, kuidas lisada algupärasele Margaritale variatsioone.

Ajalooliselt on soola teatud kui võimsat maitsetugevdajat. Proovige Margaritat soolaga ja ilma ning te tunnete, et soolaga on maitse palju komplekssem. Miks? Sest sool muudab maitsemeeled tundlikumaks. Lisaks, nii nagu ka toidu puhul, tasakaalustab soolasus kibedust ja toob esile magusad noodid.

Maailmas on palju erinevaid soolasorte, kuid need jagunevad kaheks:

Meresool – saadakse merevee aurutamise teel ning millel puuduvad lisandid.

Mineraalsool – rauakrikas sool, mida leidub maa all ja mida on erineval kujul ja värvides.

Soola päritolu annab maitsele teatud nüansi ja see võib lisada retseptidele peene variatsiooni.

 

Cointreau on valinud välja enda lemmiksoolad:

Guérande või Noirmoutier’ fleur de sel — müütiline fleur de sel ehk meresoolahelbed Prantsusmaalt, Atlandi ookeani rannikult. Oma tekstuuri, maitse ja peeneteralisuse poolest tuntud sool on kohustuslik igale kodusele kokteilisegajale või peakokale.

Roosa Himaalaja sool — seda peetakse maailma puhtaimaks soolaks, selle mineraalsoola ilus roosa värvus tuleneb kõrgest rauasisaldusest.

Egiptuse sool — kui te ei teaks paremini, siis võib seda härmatist meenutavat mineraalsoola segamini ajada lumehelvestega. Egiptuse Valgest kõrbest tulev sool on üks kõige rafineeritumaid soolasid maailmas.

Sinine Pärsia sool — seda haruldast soola kaevandatakse Iraani mägedest ja sellel on ootamatult safiirsinised täpid. Maitsele lisab see õrna, peaaegu sidruni hapususe.

Must Hawaii sool — see tume sool on segu meresoolast ja aktiivsöerikkast mustast laavakivimist. Soolal on iseloomulik, kergelt suitsune maitse

 

Margarita kokteil on maitsev igal aastaajal

Võib tunduda küll, et Margarita on pigem värkendav ja suvine kokteil kuid see ei pea nii olema. Margaritat võib juua originaal retsepti järgi kuid võib maitsestada ka vastavalt hooajale.

 

Kevadine Margarita

Lillemaitseline, värske & hapu

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml laimimahla

4ml roosisiirupit

Jääd

  • Kata kupeeklaasi serv tavalise või roosa soolaga
  • Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
  • Raputa, kurna ja serveeri
  • Soovitame kaunistada roosi kroonlehtedega

Suvine Margarita

Hapu, puuviljane & värske

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml laimimahla

4 värsket maasikat

4ml suhkruroosiirupit

Jääd

  • Katke klaasiserv soolahelvestega
  • Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
  • Raputa, kurna ja serveeri
  • Kaunistage mündilehtedega, et lisada joogile värskust

Sügisene Margarita

Hapu, puuviljane & suitsune

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml laimimahla

10ml leedriõiesiirupit

Jääd

  • Katke klaasiserv kas musta suitsusoola või tavalise soolaga
  • Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
  • Raputa, kurna ja serveeri
  • Kaunistage kuivatatud apelsini viiluga

Talvine Margarita

Värske, puuviljane & hapu

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml värsket greandilli

4ml kaneelisiirupit

Jääd

  • Katke klaasiserv tavalise soolaga
  • Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
  • Raputa, kurna ja serveeri
  • Kaunistage apelisini viiluga

Originaal Margarita

Magus hapu

Vaja läheb:

20ml Cointreaud

40ml tekiilat

20ml laimimahla

Jääd

  • Katke klaasiserv tavalise soolaga
  • Pange kõik koostisosad kokteilišeikerisse (kui seda kodus ei ole, sobib ka tavaline kaanega purk)
  • Raputa, kurna ja serveeri
  • Kaunistage laimi viiluga

Kõik need retseptid toovad esile Margarita mitmekülgsuse ja nauditavuse igal aastaajal. Nii et võtke klaas, segage oma lemmikversioon ja nautige Margarita imelist maitset!

 

Crémant – kaasaegne „rahvašampanja“
Crémant – kaasaegne „rahvašampanja“

Taasiseseisvunud Eesti väikese veinituru teismeliseea tormilised kasvuraskused on ületatud ja jõutud on täiskasvanuikka – turg on rahunenud, sortiment ning tarbijate eelistused enam-vähem välja kujunenud. Sellist plahvatuslikku veinide müügikasvu, mis käesoleva sajandi alguses toimus, tulevikus kindlasti enam ette näha pole ja veini nivoo Eesti veiniklaasis õõtsub viimaste aastate lõikes ühtlaselt paari protsendi jagu üles ning alla. Küll aga kihiseb aktiivsemalt veinisõprade klaasis vahuvein, mis on kogu aeg olnud stabiilses kasvutrendis. Peamiseks veduriks on olnud selles segmendis igapäevane ning suupärane Itaalia vahuvein Prosecco. Šampanja on aegumatu klassika, populaarsust on kogunud kahtlemata parima hinna ja kvaliteedi suhtega kuulikindel Hispaania päritolu Cava, samas kui teadlikumad veinisõbrad näevad uut tulevikutrendi veidi vähemtuntud ning üsna taskukohase hinnaklassiga Crémantis.

Crémant: Prantsuse päritolust uus kvaliteetveinide trend

Mõiste Crémant pärineb Prantsusmaalt ja võeti laiemalt kasutusele 1970ndate aastate lõpus, kui Euroopa Liit keelas méthode champenoise väljendi kasutamise väljaspool Prantsusmaa Champagne piirkonda. Termin oli kasutusel Prantsusmaa ning Luksemburgi kvaliteetsete vahuveinide puhul ja mõned šampanjatootjad laiendasid väljendit ka veidi madalama CO2 sisaldusega šampanjadele – fine mousse crémant, mida kaasajal enam ei kasutata. Hispaania vahuveinitootja Codorníu, kes oli Grand Crémant de Cordoníu nimelist vahuveini müünud juba 1924. aastast, andis oma veini nimetuse kaitseks Euroopa kohtusse sisse hagi. Kohus aga otsustas 1994. aastal, et mõiste Crémant ei ole mitte päritolunimetus, vaid vahuveinide valmistamismeetod ning seetõttu võivad seda kasutada kõik tootjad, kes sellisel viisil vahuveini teevad. See tähendas, et termin Crémant ei olnud enam seotud kindla päritoluga ja seda võis kasutada ka teistes Euroopa Liidu riikides. Kuna aga seda mõistet kasutati kindla valmistusmeetodiga vahuveinide puhul, mis olid saavutanud tarbijatelt positiivse heakskiidu, kehtestas Euroopa Liit Crémanti valmistamiseks kindlad ning ranged reeglid.

Sõltuvalt piirkonnast seadusandlus veidi varieerub, aga üldnõueteks on kõigile terve marjakobara pressimine, marjade kaalu ja sellest saadava mahla suhtarv (150 kg marjadest 100 l mahla), vein võib olla valget või roosat värvi, peab arenema pudelis vähemalt 9 kuud pärmisettel ning väävliühendeid (SO2) on lubatud kasutada 150mg/l. kohta. Lisaks peab tootja lisama pudeli etiketile kaitstud päritolu nimetusega marjade kasvuala.

Tänapäeval kasutatakse Crémanti nimetust enim Prantsusmaal, väljaspool Champagne kasvuala traditsioonilisel valmistusmeetodil tehtud kvaliteetvahuveinide puhul. Kastutusel on kaheksa piirkonda: Crémant d’Alsace, Crémant de Bordeaux, Crémant de Bourgogne, Crémant de Die, Crémant de Limoux, Crémant de Loire, Crémant de Savoie ja Crémant du Jura. Väljaspool Prantsusmaad on kasutanud väljendit juba pikka aega Luksemburg – Crémant de Luxembourg. Kuna aga Crémanti  populaarsus käesoleval sajandil kasvab, siis võttis selle kasutusele 2005. aastal ka Maroko – Crémant de l´Atlas. 2009. aastal pöörasid oma pilgud Crémanti poole Saksamaa veinitootjad, kohendades veiniseadusandlust ning lisades sinna veel nimekirja kastutada lubatud marjasortidest koos nõutud kasvuala nimetuse ja veini maksimaalse jääksuhkrusisaldusega, mis ei tohi Saksamaa Crémantide puhul olla üle 20g/l kohta (Pfalzis kuni 15g/l). Ehk siis Crémanti puhul on tegu Saksamaa kuivade vahuveinide koorekihiga, „a la Crème de la Crémant“. Kuigi hetkel moodustavad Crémanti tüüpi vahuveinid Saksamaa vahuveinide tootmismahust kõigest 0,5%, siis loodetavasti võivad ka kohalikud veinisõbrad varsti oma klaasis keerutada Crémant de Moseli või Crémant de Pfalzi noobleid mulle. 

Crémantide tulevik: kasvav konkurents ja kvaliteedi tõus

Kokkuvõtvalt on kuivad ning kerged Crémantid värskendav briis Eesti pigem kommertslikku laadi vahuveiniturul. Erinevus rikastab – Crémant on tulnud, et jääda ja kasvav konkurents suunab vahuveinitootjaid panustama aina rohkem kvaliteedile. Veinipoodide riiulitel kohtavad teadjamad mullisõbrad juba vanu tuttavaid ning tulevikus võib väljakutseid esitav majanduskeskkond aidata ka lojaalsetel šampanjakummardajatel leida Crémantide seast uusi sõpru.

Kihisevate tervitustega,

Teie Nautimus

Close