RSS

Uudised '2025' ja 'juuni'

Suvised veinitrendid
Suvised veinitrendid

Suvel muutub veinimaailm alati vabamaks ja loominguliselt eksperimenteerivaks. Struktuursed punaveinid teevad ruumi värske ja elava karakteriga valgetele-roosadele veinidele ning vahuveinidele ja punaste veinide puhul eelistatakse üldiselt veidi madalama alkoholisisaldusega kergema iseloomuga lihtsalt joodavaid punaveine.

Vahuveinid ning vahuveinidest kokteilid on suvel alati populaarsed, aga seekord me nendel ei peatu. Alljärgnev on kiire ülevaade moodsatest veinitrendidest, mida sel suvel eelistada:

 

Roosade veinide jätkuv populaarsus

Pandeemia järgse järsu kasvu teinud roosad veinid on endiselt igasuvised lemmikud, eelkõige veidi kuivema ja mineraalsema karakteriga veinid Vahemere rannikuäärsetest piirkondadest. Jätkuvalt on populaarsed karged ning mineraalse maitsega Provence'i piirkonna kahvaturoosad veinid Lõuna-Prantsusmaalt, millele sekundeerivad veidi marjasema iseloomuga roosad veinid Hispaaniast ja Itaaliast.

 

Aromaatsed kerged valged veinid

Soojemate ilmade saabudes muutuvad värskes õhus vaba aja veetmine ning pikniku pidamine peaaegu suviseks kohustusteks. Kergemad ja veidi aromaatsemad valged veinid on suvel eriti hinnatud oma värskuse ning tsitruseliste nootide tõttu. Populaarseimad on Põhja-Itaaliast Garda järve äärest pärit Lugana, Veneto pehme ja puuviljane Soave ning puuviljaselt tsitruselise iseloomuga Pinot Grigio, mis on suvisel veinimaastikul juba traditsiooniks muutunud. Marjasortidest väärib selles kategoorias esiletõstmist kindlasti rahvusvaheline Sauvignon Blanc, aga pilgu võib pöörata ka Lõuna-Aafrika Vabariigist pärit Chenin Blancile.

 

Madalama alkoholisisaldusega veinid ja alkoholivabad veinid

Terviseteadlikkuse tõusuga vaadatakse aina enam veini alkoholisisaldust, sest tihti juuakse suvel veini pigem klaasike seltskonnaveinina, kui rangelt toidulaual pakutavat silmas pidades. Kerge ning värskendav Portugalist pärinev Vinho Verde, igapäevasem Austria Grüner Veltliner ja puuviljane Saksamaa Riesling on alati kindlad valikud. Samuti liiguvad suvel inimesed rohkem ringi, sõidetakse linnast suvilatesse ning võetakse ette suviseid matku. Paraku ainult ühistransporti kasutades igale poole ei jõua ja sellega kaasnevalt on alkoholivabad veinid muutumas üha aktuaalsemaks. Alkohol on veinist eemaldatud spetsiaalse filtriga pöördosmoosi teel – nii ei sega klaasike veini veinisõbral autorooli keeramast. Ametlikult ei tohiks alkoholivabu veine nimetada veiniks, sest EU seadusandluses peab veiniks nimetatav jook sisaldama vähemalt 7% alkoholi, aga las EU määrused jäävad suveks Brüsseli kontoriseinte vahele.

 

Kerged punased veinid

Kerged ja marjaselt elavad punased veinid, mis on üsna taskukohase hinnaga ning mida sobib jahutatult serveerida, on suvehitid punaste veinide kategoorias. Igapäevasem Pinot Noir, Beaujolais’ piirkonna Gamay ja Austria Zweigelt on suvel üsna hästi joodavad oma madala tanniinisisalduse tõttu. Itaalia populaarse ning veidi moosise Primitivo võib suveks välja vahetada kirsiselt elava Sangiovese vastu, millest tehakse Toskaanas tavalised ja nooruslikud Chiantid.

 

Innovatiivsed veinijoogid

Populaarne veinikokteil Sangria, mis tehakse punasest veinist, marjadest/puuviljadest ning kuhu võib lisada veel limonaadi või vahuveini kihina tekitamiseks ja Spritzer, mis segatakse tavaliselt kokku valgest veinist ning sooda- või mineraalveest, on juba kõigile teada. Uus trend on maitsestada värsket valge veini, lisades sinna uusi maitseid nagu näiteks marineeritud jalapeno või ingveri viile või ka värskeid aromaatseid ürte – basiilikut või koriandrit. Valge veini asemel võib kasutada ka kuiva roosat veini. Kuigi traditsioonide austavale veinisõbrale võib see tunduda pühaduserüvetusena nagu ka jää lisamine veinile, siis suvi on õige aeg katsetamiseks ja ega uusi trende muidu ei teki, kui raamidest välja ei murta.

 

Suviseid maitserännakuid soovides,

Teie Nautimus

Piknikuvein pakis või pudelis?
Piknikuvein pakis või pudelis?

Kaasaegne tehnoloogia pakub veini pakendamiseks laia valiku erineva kuju ja mahuga anumaid, alates klassikalisest klaaspudelist saviamfora ning moodsa BIBini (lühend inglise keelest: bag-in-box). Kõiki neid kasutatakse erineva maitse ja värviga veinide pakendamiseks. Aga kas peaks eelistama kuiva punast veini pudelis või valget magusat veini BIBis? Siin võib järgida keskaegse Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli väljendit: “Eesmärk pühitseb abinõu.“

Kui pilk veiniajalukku heita, siis tekkis vajadus veini pakendama hakata juba aastatuhandeid tagasi, kui pool-nomaadse eluviisiga inimestel oli vaja jalgsi ning kiiresti liikuda. Tõenäoliselt olid esimesed veini pakendajad mägedes loomi valvanud karjased, kellel oli vaja vein ja toit loomi karjatades kaasa võtta. Klaaspudeleid siis ei tuntud, savist amforad olid rasked ning ka haprad. Leidlikus lahenduseks osutusid nahast lähkrid, mida sai paelaga üle õla visata ning millega sai väiksema veinikoguse ühes võtta. Arvatavasti tekkisid esimesed sellised lähkrid Kaukaasias ja Hispaanias müüakse sarnaseid nahast kotte kaasajal turistidele „bota“ nime all. Need olid tavaliselt valmistatud kitsenahast, kaetud seest puuvaiguga ning selle peen tila võimaldas juua otse paunast.

Roomlased hakkasid veinide transportimisel kasutama tammepuidust vaate ning keskajal oli see kõige levinuim veini hoidmise ja säilitamise viis. Klaaspudelid võeti laiemalt kasutusele alles 18. sajandil. Ühe pudeli mahuks kujunes 75 cl seetõttu, et vedeliku mõõtühikuks oli sel ajal inglise gallon, mis vastab umbes 4,5 liitrile. Veinikaupmeestel oli lihtsam tol ajal arvutada: veinivaat mahutas 225 liitrit ehk 50 gallonit, mis omakorda mahutas 300 pudelit. Üks gallon mahutas 6 pudelit. Meetermõõdustik, mille aluseks oli kilogramm ja liiter, võeti tõsisemalt kasutusele alles 19. sajandil Prantsusmaal ning veel hiljem mujal Euroopas. Tänapäeval kasutatakse ülemaailmselt veiniäris 9-liitrist kasti, mis mahutab 12 x 75 cl pudelit või kaks gallonit.

Pudelisulguritena kasutati veel eelmisel sajandil laialdaselt korgitamme koorest korki, mille tarvis on alati piknikule vaja kaasa võtta avaja. Tehnoloogia arenedes on kaasajal laialdaselt kasutusel pudeli sulgemiseks keeratav metallkork. Tõsiusksed veinisõbrad suhtusid sellesse alguses veidi põlgusega, aga võtsid selle kiiresti omaks. See teeb veini avamise mugavamaks ja oluliseks plussiks on ka pudeli uuesti sulgemise võimalus.

BIB ehk siis nö „pakk karbis“ on kaasaegne veini sulgemise ja pakendamise viis, kus vein on õhukindlalt suletud kilekotiga karbis. William R. Scholle patenteeris selle tehnoloogia 1955. aastal Ameerika Ühendriikides ning tänapäevane BIB on selle edasi arendatud versioon ja see on muutunud üha populaarsemaks igapäevase veini tarbimises.

Võrreldes veini pudelis hoidmisega on BIBi eelisteks:

  1. Veinil on pikem säilivusaeg peale avamist, sest õhukindel kott ning kraan ei lase veinil nii kiiresti rikneda.
  2. Lihtsam transportida ja sobib hästi vabaõhuüritustele.
  3. 1,5, 3 või 5 l pakk võimaldab soodsamat hinda, madalamat pakendikulu ning lausa 80% väiksemat süsinikujalajälge võrreldes klaaspudeliga.

Puudusteks on lühem veini säilivusaeg suletuna, seega ei sobi BIB veini hoidmiseks ja arendamiseks veinikeldris, sest puudub mikrokontakt hapnikuga, mille toel vein pudelis küpseb. BIB-veinidel on pakendil kirjas säilivusaeg ning pakki liiga soojas hoides võib vein kotis paisudes rikneda.

Kokkuvõtvalt on nii ühel kui teisel pakendiliigil omad eelised. Suvist pikniku silmas pidades, kus juuakse enamjaolt kergeid ja värskeid veine ning osalejaid on enam kui ühe käe sõrmedel, võib julgelt sinna kaasa võtta pakiveini, olgu see siis valge, roosa või punane. BIBides veinid on kerged ja värsked noored veinid ning mõeldud lähiajal joomiseks, mitte säilitamiseks. Romantilise pikniku puhul kaaslasega soovitame kaasa võtta keeratava korgiga veini, et mitte rikkuda õrna ja intiimsemat atmosfääri piknikukorvist veiniavaja otsimisega.

 

Meeldejäävaid suviseid veinihetki,

Teie Nautimus

Close