Viinamarju hakkasid kasvatama Ungari aladel roomlased juba 5. sajandil e.m.a. Doonau jõgi kujunes Kristuse sündimise ajal Rooma impeeriumi põhjapiiriks ja see ala, kus paiknesid Rooma garnisonid - Vindobona (Viin) ja Aquincum (Budapest), kandis Pannoonia nime. Peale Rooma impeeriumi lagunemist hõivasid ala hunnid, kellega jõudis Euroopasse Gouais Blanc (Weißer Heunisch) mari, mis on mänginud rolli paljude tänapäeval tuntud marjasortide väljakujunemisel – Chardonnay, Riesling, Gamay, Furmint jne. Gouais Blancist tehakse tänapäeval sordipõhiselt veini veel vaid Šveitsis.
5.sajandil peale hunnide kadumist liikusid ja elasid Ungari aladel mitmed erinevad rahvad: keldi ja germaani hõimud, idagoodid, avaarid, langobardid, frangid ja slaavlased, kuni piirkonda saabusid 9. sajandil Siberi aladelt madjari hõimud. Veinikasvatuse uus tõus seostubki madjarite tulekuga: eeldatavasti oli neil kokkupuude viinamarjakasvatusega läbi Kaukaasia juba varem, sest ungari keele veinisõnavara on täis laensõnu türgi ja pärsia keelest. Ääremärkusena - Ungari on ainus soome-ugri keelt kõnelev veinimaa ja üks neljast Euroopa keelest, kus veini tähendav omakeelne sõna „bor“ pärineb pärsia keelest, mitte indoeuroopa keelkonnast.
Legendi järgi jõudis Furmint Ungarisse koos Itaalia misjonäridega 12. saj. alguses ning nimetus tuleneb Lazio piirkonna Formia linna järgi, samas pole leitud geneetilist sugulust ühegi Itaalia marjasordiga. Tokaj Friulianot peeti pikka aega Furmintiks, eelkõige välimuse ja sarnaste aroomi- ning maitsenootide poolest, aga DNA-uuring seda ei kinnitanud. Geeniuuringute järgi põlvneb Furmint Gouais Blanc marjast ja on seeläbi suguluses kuulsate Chardonnay ja Riesling sortidega. Heal lapsel mitu nime: Moslavac Horvaatias ning Austria piirkonnad Burgenland ja Stüüria nimetavad sorti vastavalt Zapfner ja Mosler.
Tõde peitub pigem ajaloos: peale mongolite vallutusi 13. sajandil rajas Ungari kuningas Bela IV mitmed kindlused ja jagas maad sisserändajatele, et mongolite poolt rüüstatud maa sööti ei jääks. MW Jancis Robinsoni sõnul hakkas Furmint levima Ungaris kuningas Bela IV valitsemise ajal peale mongolite invasiooni. Paljud kuninga kutsel saabunud sisserändajad, kes said soodsatel tingimustel maad, tõid kaasa uued marjasordid ja võimalik, et seeläbi jõudis Ungarisse ka esindusmarjasordi staatuses olev Furmint.
Furmint kasvab tänapäeval peamiselt Ungaris (90%), lisaks veel Austrias ja Sloveenias ja sellest tehakse kuivi, kergeid ja keskmise täidlusega kuivi valgeid veine ja hiliskorje marjadest magusaid veine. Kõige hinnatuimad Furmintist veinid maailmas ongi Põhja-Ungarist Tokaj piirkonnast pärinevad dessertveinid. 2002. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirjas olev Tokaj on Ungari vanim ja kuulsaim piiritletud marjade kasvuala ning vanuselt teine veinipiirkond maailmas peale Itaalia Chianti Classicot. Esmakordselt ajaloos on Tokaj hallitusega kaetud marjadest valmistatud magusat veini mainitud juba 1571. aastal. Saksa-Rooma keiser Karl VI määras 1737. aastal marjade kasvuala piirid ja Tokajst sai ametlik veinipiirkond.
Läbi aegade on nii Rooma paavstid, Euroopa aadlikud, kunstnikud ja heliloojad selle Põhja-Ungari väikese piirkonna elitaarseid dessertveine hinnanud, Prantsusmaa kuningas Louis XIV nimetas magusat Tokaj veini „vinum regnum, rex vinorum“ - veinide kuningaks ja kuningate veiniks.
Magusad dessertveinid jagunevad erinevatesse kategooriatesse vastavalt marjade korjeaja järgi. Lihtsamad veinid valmistatakse optimaalse korjeajast 2-3 nädalat hiljem korjatud marjadest ja etiketil leiab märke „késõi szüret“, tõlkes hiliskorje. Järgmine tase on „szamorodni“, mis tähendaks valitud marju: hiliskorje marjad, millest osa võivad olla kaetud väärishallitusega. Edasi leiab pudelietiketil märke Aszú, mis viitab sellele, et veini valmistamisel on kasutatud väärishallitusega rosinaid. Lisaks Aszúle on seal etiketil veel number koos sõnaga „Puttonyos“. See on marjakorjaja 27kg viinamarju mahutav korv, mis on mõõtühikuks magusate Aszú tüüpi veinide tegemisel. Koos numbrilise tähisega (5 või 6) näitab, mitu korvitäit väärishallitusega kaetud marju kulus 136 liitri värske veini kohta. Väärishallitusega marjad pressitakse ühtlaseks massiks ja lisatakse vaadis värskele käärivale veinile, rikastades suhkruga nii veinivirret. Kunagi oli kasutusel ka 3 ja 4 Puttonyose tähistusega veinid, aga 2014. aastast lubatakse teha ainult 5 ja 6 Puttonyose märgistusega veine. Kõige haruldasem Furmintist tehtav dessertvein on Eszencia (enne 2014. aastat oli veini nimi Aszú Eszencia), mille tegemisel Aszú marju ei tohi pressida, vaid kasutatakse gravitatsiooni teel nendest marjapressis välja nõrgunud mahla, mis pannakse eraldi käärima. Veini alkoholisisaldus ei ole üle 2% ja jääksuhkru sisaldus on enam kui 450 g/l (tavaliselt isegi üle 600 g/l). „Juuakse“ inglikujulise lusikaga iseseisva joogina magustoiduks, sest veini olemus sarnaneb pigem vedela meega.
Kokkuvõtvalt leiab sellest nõtkest Ungari pärismaisest marjasordist iga veinisõber endale meelepärase veini, olgu selleks siis kuiv ja mineraalse maitsenoodiga värske valge vein aperitiiviks ja valgest kalast valmistatud roogade saatjaks või mesiselt magus dessertvein digestiiviks pähklite ja karamelliste magustoitude juurde.
Kuninglikke veinielamusi,
Teie Nautimus
Tutvu meie Furmint veinidega siit.