Uudised '2025' ja 'november'

Uue veiniaasta tähistamine on olnud väga pikk traditsioon ja sel puhul mekitakse korjeaasta värsket veini. Alguse sai see tava 19. sajandi hakul Prantsusmaal, kus sellist veini nimetati  vin de primeur ehk varajaseks veiniks ning sügisese marjakorjamise lõppu tähistati noore veini joomisega kõigis Prantsusmaa veinipiirkondades. Eriti populaarne oli uue aasta tähistamine Burgundiast veidi lõuna poole jäävas Beaujolais’ piirkonnas. Lyoni linna kõrtsmikud valasid soovijatele noort veini otse vaadist ja veini müüdi vaatidega ka mujale, seda paadiga mööda linna läbivat Saône jõge transportides. 20. sajandi alguses, kui Prantsusmaa kehtestas riiklikud nõuded veini kvaliteedile kõikides veinipiirkondades, tekkis piirang ka noore Beaujolais’ piirkonna veini müümisele, sest uus seadus lubas veini müüa alles peale 15. detsembrit. Piirang muudeti leebemaks 1951. aastal, kui Beaujolais’ marjakasvatajate ning veinitootjate ühing leppis Prantsusmaa põllumajandustoodetele kauba päritolu tõendit väljastava ametiga (INAO - Institut national de l'origine et de la qualité) uueks kuupäevaks 15. novembri. Liikuvaks pühaks kuulutati pidupäev ametlikult 1985. aastal.

Liikuv veinipüha leiab aset viinamarjade korjeaasta novembri kolmandal neljapäeval ja nagu aastavahetusega ikka, korgitakse värske punavein lahti kolmapäeva keskööl vastu neljapäeva. Tänavuse, 2025. veiniaasta ametlik kuupäev on seega 20. november, aga kärsitud veinisõbrad saavad veinibaarides vurrud veiniseks juba 19. novembri keskööl. Kes aga eelistab kolmapäeva hilisõhtul veinibaaris keskööd mitte ootama jääda, saab värsket punaveini endale soetada neljapäeva hommikul avatavatest veinipoodidest.

Mis on Beaujolais Nouveau ja Beaujolais Villages Nouveau?

See on noor värske punavein, mida valmistatakse Gamay viinamarjadest Beaujolais’ piirkonnas ning lastakse müügile juba saagikoristuse aastal. Marjade korje algas tavaliselt septembri lõpus ja oktoobri alguses, aga kliima soojenemine on toonud viimastel aastatel marjade korjamise varasemaks ning sel aastal algas korje lausa septembri esimesel nädalal. Gamay marjasort oli laialt levinud keskajal Burgundia piirkonnas ja see on kuulsa ning kõrgelt hinnatud Pinot Noir marjasordi järglane. Veidi setteline graniidipinnas Burgundiast lõunapoole jäävas Beaujolais’ alal sobib Gamay´le hästi ning seetõttu kasvabki see sort seal lausa 98% kogu kasvualast ja Beaujolais’d teatakse maailmas, kui mahlaselt marjast ning suupärast kergemapoolset punaveini. Beaujolais Villages Nouveau on samuti noor ja värske punavein, aga Gamay marjad korjatakse Saône jões kallastele jäävate veiniaedade kõrgematelt ning kivisematelt nõlvadelt, kus marjad küpsevad välja veidi kauem ja seetõttu on veinil karakterit ning struktuuri mõnevõrra rohkem.

Kui klaas värsket veini on mõtted toidule viinud, siis menüüst võib Beaujolais Nouveau juurde valida igapäevaseid roogasid, mida pakuvad ka Lyoni bistrood: hautised, vorstikesed, pirukad ja miks mitte ka maailmas väga populaarse Itaalia köögi levinumaid saadikud: pitsa, lasagne ning lihapõhised pastaroad. Traditsiooniliselt süüakse Beaujolais Nouveau veini kõrvale lahtist pirukat ehk quiche’i, olgu see siis sibulapirukas või tänavuse erakordse seeneaasta puhul miks mitte seenepirukas.

Les bonne année du vin!

   Sinu Nautimus

Maailmas on 85 riiki, mis kasvatavad viinamarju umbes 6,1 miljonil hektaril ja teevad kokku 2,7 miljardit liitrit veini aastas. Veini tootmise riikide esikolmik on püsinud muutumatuna üsna pikka aega ning vahetuvad vaid kohad pjedestaalil.

Pikka aega liidrina püsinud Itaalia kaotas 2023. aastal esikoha Prantsusmaale ja Hispaania hoiab püsivalt kolmandat positsioonil. Kui süüvida aga veidi viimase viie aasta (2018 – 2023) statistikasse, siis on veini tootmine maailmas märgatavalt kahanenud: suurima languse on teinud põhjapoolkeral Kreeka, kus veinitootmine on lausa 50% kukkunud. Ka esikolmikus troonivate Itaalia ning Hispaania veinipiirkondades on veini tootmine kahanenud ca 10%. Lõunapoolkeral on võrdselt 20% ulatuses langenud kõigi kolme suurima veiniriigi Austraalia, Tšiili ja Argentina tootmismaht. Riikide pingereas pole kahanenud veini toomine vaid Prantsusmaal ja Saksamaal ning maailma suurimas veini tarbivas riigis  Ameerika Ühendriikides on veini tootmine 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga kasvanud lausa 12%.

Mis on selleks põhjuseks, mis kahandab osades piirkondades veini toomist, samal ajal kasvatades seda mujal? Tõenäoliselt on peamisteks mootoriteks turu nõudlus ning hooajaline trend, seda aga pigem igapäevaste ja kommertslike peavoolu veinide suunal. Samas on maailmas kultuslike veinitootjaid ning -meistreid, kelle veinide eest on olenevalt aastakäigust veinisõbrad ja kollektsionäärid nõus maksma lausa astronoomilisi summasid.

Näiteks müüdi 2018. aastal New Yorgi Sotheby’s veinioksjonil Domaine de la Romanée-Conti veinimaja 1945. aastakäigu 2ha suuruse veiniaia Romanée-Conti Grand Cru punavein 558 000 $ eest ühele Aasia veinikollektsionäärile. See teeb sellest maailma kõige kallima (siiani) müüdud veini. Praegu on sama veini 2020. aastakäigu hinnaks tühised 24 500 €, seda tehakse umbes 5000 nummerdatud pudelit aastas ning seda on võimalik ka internetist tellida. Aastase tootluse võib igaüks ise välja arvutada ja kui majanduslikud võimalused lubavad ning kannatust on, siis võib varakas veinisõber oma järglastele terve varanduse päranduseks jätta.

Mis teeb ühest veinist ihaldatud väärisveini, millest kriitikud kirjutavad veiniajakirjades, veinisõbrad jagavad sotsiaalmeedias ja kollektsionäärid koguvad keldrisse justkui varandust, kui samas mõni vein on pigem tavaline laiatarbekaup, kuigi viinamarjade kasvupiirkond ning isegi veini valmistamisel kasutatud marjasort on sama?

Üheks peamiseks põhjuseks on tootja pühendumus kvaliteedile ja sellel baseeruv veini tuntus ning kuvand veinisõprade ja kriitikute hulgas. Parimad valitud pinnase ning kliimaga viinamarjade kasvukohad ja kuulsad veiniaiad koos pikkade veinivalmistamise traditsioonidega kanduvad edasi veini püsivasse ja ajatusse kvaliteeti. Ja kvaliteetne ühest marjaistandusest pärinev vein on limiteeritud, sellega kaasneb veini arvestatav arengupotentsiaal, muutes selle atraktiivseks rahapaigutuseks investorist kollektsionäärile. See puudutab kahtlemata riike ning piirkondi, kus on sellist veini valmistatud juba aastasadu, nagu näiteks Prantsusmaa Burgundia, Itaalia Piemonte või Hispaania Rioja piirkonna veinide puhul.

Lühema veiniajalooga riikide veinide puhul on olulisteks argumendiks maitsmiste tulemusel tekkinud võrdlusmomendid juba tuntud ja kuulsate klassikutega, mida on kajastanud ning kajastavad ka tänapäeval maailma juhtivad veiniajakirjad. Parimaks näiteks on 1976. aastal Pariisis korraldatud California piirkonna Chardonnay ja Cabernet Sauvignon marjasordil baseerunud veinide pimedegustatsioon (Judgment of Paris) võrdluses samaväärsete Bordeaux ning Burgundia veinidega, mis lennutas maitsmisel osalenud ja seni veiniavalikkusele tundmatud California veinitootjad fööniksina ikoonveinide esiliigasse.

Kokkuvõtvalt teevad veinist väärisveini marjade kasvukoha unikaalsus, tootja tuntus sommeljeede ning veiniekspertide hulgas, veini defitsiit ja selle väärtuse ning maitseomaduse tõestatud paranemine ajas, olgu tegu vahuveiniga Champagnest, valge veiniga Burgundiast või Rheingaust, California või Toskaana punaveini või Tokaj ja Bordeaux dessertveiniga.

Liviko väärisveinide valiku leiad siit

Kohtumisteni Liviko poes veiniriiulite ees

Teie Nautimus