Kergelt roosaka kestaga sort on geeniuuringutes tuvastatud kui mutatsioon tumedakestalisest Pinot Noir’st. Pärineb algselt Prantsusmaalt Burgundiast, kus sorti kasvatati keskajal Formenteau nime all. Väidetavalt pidas Rooma riigi keiser Charles IV sellest marjasordist tehtud veini oma lemmikuks. Kuigi sordil on roosa marjakest, siis tähendab sordi nimi prantsuse keelest tõlgituna „halli marja“ ja nime päritolu kohta on mitu versiooni. Keskajal kasvatasid Burgundias seda marja kloostrite veiniaedades mungad ja koos nendega sattus see Ungarisse Balatoni järve äärde. Seal hakkasid kohalikud talupojad sorti munkade halli rüü järgi Szürkebarátiks kutsuma. Teine nimeversioon viitab tolmusele hallikale läikele, mis tekib siis, kui marjad välja küpsevad. Olgu nime päritoluga kuidas on, aga faktiks jääb, et Pinot’ perekonna marju (Pinot Noir, Pinot Gris, Pinot Blanc, Gamay ja Chardonnay) kasvatasid keskajal peamiselt mungad ja kloostrite tekkega jõudis see sort lisaks Ungarile ka Põhja-Itaaliasse ning sealt edasi vallutas Uue Maailma veiniaiad juba Pinot Grigio nime all. 16. sajandil tõi kindral Lazarus von Schwendi, kes vallutas Ungaris Tokaji ala ja kellel kuulus loss Prantsusmaal Alsace’i piirkonnas, viinapuu väädid tagasi, mis seletab ka marjasordi omapärast nimetust Alsace’i piirkonnas - Tokay d'Alsace, mida Euroopa liidu määrusega enam kasutada ei tohi. Tänapäeval kasvatatakse Pinot Grigiot palju Austraalias, Uus-Meremaal, Ungaris, Saksamaal, Sloveenias, Ameerika Ühendriikides ja isegi Ukrainas.
Pinot Grigio buum maailmas sai hoo sisse Ameerika Ühendriikides käesoleva sajandi alguses, kus tekkis talle lausa hüüdnimi „ABC wine ehk anything but Chardonnay“, mis viitab jänkide suurele Chardonnay’ lembusele. Ameerika veinisõbrad olid igapäevasest Chardonnay´st tüdinud ja neutraalse õunase-pirnise maitsega Pinot Grigio pakkus värskendavat asendust. Kaasajal on Pinot Grigio kasvanud üheks levinuimaks rahvusvaheliseks marjasordiks Chardonnay’ ja Sauvignon Blanci kõrval ja veinisõbrad on pühendanud talle lausa oma päeva, milleks on 17. mai.
Oluline on, et sellest marjasordist valmistatud veini puhul tuleb hoolikalt jälgida kirjaviisi veinipudeli etiketil: Pinot Gris’st tehtud veini iseloomustab sügavkollane värv ning täidlased, jõulised, kreemjalt ürdised-vahased kollaste üleküpsenud puuviljade noodid ning tavalisest kõrgem alkoholisisaldus. Tihti on tunda veinis ka veidi kreemjat või nooti ja seetõttu kutsuti teda Burgundias Pinot Beurot nimega (beurre – või prantsuse keeles). Pinot Grigio seevastu on iseloomult kerge ja mahlakas, lihtsama struktuuriga neutraalne värske suvine vein – aroomi ja maitset iseloomustavad värsked tsitrused, kollased luuviljad, õunad-pirnid ning kerge lillelisus.
Selle mitmekülgse marjasordi populaarsusest tahavad ka paljud veinitootjad kasu lõigata ning seetõttu kasvatatakse seda sorti tänapäeval enamikes suurimates veiniriikdes. Nii leiavad veinisõbrad enesele meelepäraselt puuviljase veini ennekõike Põhja-Itaaliast Veneto või Trentino-Alto Adige piirkonnast. Uus-Meremaa lõunasaare Marlborough ja Prantsusmaa Alsace piirkonna veinid sobivad täidlasema ja struktuursema iseloomuga valge veini austajale.
Tervitades,
Teie Nautimus