RSS

Uudised

Crafter’s Wild Forest – metsikult põhjamaine maitserännak
Crafter’s Wild Forest – metsikult põhjamaine maitserännak

Kuidas valmis jõulise maitseprofiiliga Crafter’s Wild Forest premium-džinn? Miks on see džinn kangem kui teised? Kuidas igihaljad taimed talve üle elavad? Sellest ja paljust muust rääkisime Liviko joogiarhitekti Hanna Kauriga.

 „Crafter’s Wild Forest eristuva karakteri ja maitseprofiiliga džinn on mõeldud neile, kes ootavad tugevamat ja jõulisemat maitset. Oleme selleks valinud läbinisti põhjamaised igihalja metsa maitsed ja andnud sellele džinnile ka 47 kraadi kangust,“ sõnab joogiarhitekt Hanna Kaur.

„Eneseteadliku ja julge brändina ei joondu Crafter's trendide järgi, vaid keskendub oma identiteedile ja arengule, pakkudes uudseid meelelisi naudinguid ja samas ka inimesi inspireerides,“ lisab joogiarhitekt.

 

Kõik sai alguse igihaljast mustikast

Uue džinni sisukontseptsiooni luues tekkis joogiarhitektil mõte teha põhjamaist mezcal’i iseloomuga jooki, millel oleks suitsune nüanss. Agaavi keemiliste koostisosade ühenditeks lahti võtmiseks töötas Hanna läbi hulga teadusartikleid. „Seejärel vaatasin Livikos läbi aegade koostatud taimede kaarte ja uurisin põhjalikult Eesti taimi. Ma ei otsinud maitsesarnasust agaaviga, vaid soovisin leida taimi, mis sisaldaks sellega sarnaseid keemilisi ühendeid, et saada agaaviga sarnane efekt,“ räägib Hanna.

Suitsusus oli küll üks esimesi mõtteid, kuid taimede valikul sai kõik alguse hoopis igihaljast mustikataimest. „Mustikataimi analüüsisin ja võtsin laboris juppideks juba siis, kui Crafter’s Aromatic Flower džinni maitseid otsisime. Tol ajal ei tekkinud seda heureka hetke, et võtta sihikule ka teised igihaljad taimed,“ meenutab Hanna.

 

Võimas ja müstiline okaspuumets

„Varakevadine mustikavõrse oli esimene, mille tahtsin uude džinni sisse panna. Sellest tuligi idee, et võtaks igihaljaid taimi veel juurde. Meie külmas ja karges kliimas on erilise väega taimed, mis kestavad aasta ringi ja neil on oma lugu rääkida 365 päeva aastas. Nii tulidki retsepti võimsad männid, kuused ja kadakad – kõik meie regiooni okaspuud, mida on võimalik kasutada,“ lisab Hanna.

„Kadakamarjadest valime Crafter’s Wild Forest džinni värske profiiliga marjad. Männi sügav vaigusus tuleb kevadistest mahlastest männivõrsetest. Samas kuusest otsime just okkaseid noote ja selleks oleme džinni valinud küpsed kuuseokkad,“ räägib joogiarhitekt.

Inspiratsiooniks on olnud põhjaranniku karmide meretuulte käes tahutud mets – see annab taimedele lisajõu ja sügavuse. Rannikualade tuuleiilid ei hellita loodust.

„Okaspuude kõrvale otsisin midagi erilist ja õrnemat, ent samamuti igihaljast – nii lisasin retsepti ilusad ja väikesed kanarbikuõied, mida olin eksperimentaallaboris varem destilleerinud. Kanarbiku väikeste helelillade õite ilu ei anna džinnile lillelist maitset, vaid lisab samblase sügavuse ja mesise noodi,“ sõnab Hanna.

„Koos männivõrsetega loob kanarbik magusa, sügava ja kauakestva järelmaitse. Kanarbiku ülesanne on muuta Crafter’s Wild Forest džinni jõuline maitse mitmekülgsemaks,“ selgitab toidutehnoloogi haridusega joogiarhitekt džinni maitseprofiili loomist.

Tulles tagasi algse idee juurde luua suitsuse noodiga džinn – selleks valis Liviko pärast pikki otsinguid kadakaplangul suitsutatud meresoola. „See meresool saab oma ümara suitsuse maitse kadakapuidult, mida põletatakse. Nii saab džinn lisaks traditsioonilisele kadakamarjale veel lisaks ka põleva kadakapuidu suitsususe iseloomulikud noodid,“ räägib joogiarhitekt.

 

Erakordne maitsepalett

„Crafter’s Wild Forest džinni maitses avaldub esimesena kuusk – just see tuttav jõulupuule iseloomulik noot. Seejärel avaneb džinni keha: mustikas ja magusapoolsed vürtsid – muskaatpähkel, ingverijuur ja iirisejuur, kuid need ei domineeri, vaid annavad joogile komplektsuse. Soolakust tunneb samuti kohe eesmaitses, selle ülesanne on tasakaalustada ja mahendada teravamaid noote. Suitsusus ei tõuse kohe esile, vaid seda on tunda alles järelmaitses. Samuti kannab järelmaitset mesine noot koos jõulisema männivaiguga, lisaks on tunda suitsu-tõrva puudutust,“ kirjeldab Hanna džinni, mis sai valmis 27. retseptikatsetuse juures.

„Igihaljad taimed pakatavad rikkalikest eeterlikest õlidest – need aitavadki taimel aastaringi vastu pidada, sõltumata paukuvast pakasest või lõõmavast päikesest. Sellisest vastupidavusest unistab meist igaüks,“ sõnab Hanna. Kuna Crafter’s Wild Forest džinnile annavad iseloomu eeterlikest õlidest tulvil igihaljad taimed, on džinn kangem, et põhjamaised maitsed avalduda saaksid.

Metaxa Twelve võistlus
Metaxa Twelve võistlus
Tegusad kokteilimeistrid, kutsume osalema METAXA TWELVE Eesti kokteilivõistlusele 12. septembril 2022. Peaauhinnaks on reis kahele Kreekas, et võistelda Ateenas 8-9. novembril 2022 globaalsel Metaxa Twelve finaalvõistlusel Athens Bar Show`l. Eesti võistluse finaalis on auhinnaraha 1000€. Looge täiuslik aperitiiv, kokteil mis avab enne õhtusööki maitsemeeled, kasutades METAXA 12* põhijoogina. Tõesta jätkusuutlikkust – vähenda – taaskasuta – taaskasutuse ideed koostisainete, kokteilide segamise ja baaris töötamise osas.
Crafter’s London Dry käsitöödžinn pärjati kõrgeima Masters medaliga
Crafter’s London Dry käsitöödžinn pärjati kõrgeima Masters medaliga
Mainekal konkursil Global Gin Masters 2022 tunnustas rahvusvaheline žürii Eesti käsitöödžinni Crafter’s London Dry Gin kõige kõrgema tunnustuse – Masters medaliga. Samuti käsitööna valmiv Crafter’s Aromatic Flower Gin pälvis samal konkursil kuldmedali ultra premium džinnide kategoorias.
Crafter’s Wild Forest – metsikult põhjamaine
Crafter’s Wild Forest – metsikult põhjamaine
Liviko džinnimeistrid tegid seda taas! Läbinisti põhjamaised igihalja metsa maitsed said kokku Crafter’s Wild Forest käsitöödžinnis, mis sai värskelt villitud ilusasse rohelisse pudelisse. Maitselt põhjamaine, loomult roheline. Crafter’s Wild Forest Gin on Eesti müütiliste igihaljaste metsade džinn. Sügistuultest sasitud rannamännik, udulooris sammaldunud iidne kivikülv, pilvepiiri puudutav metsatukk ja lugusid vestvad rannakülade kalurid omi paate tõrvamas. See on stseen, kus on meie Wild Forest džinni juured. Rohelise metsa maitsed, otsekoheselt. Ühesõnaga – metsik.
Tule püsikliendiks
Tule püsikliendiks

Kuidas hakata püsikliendiks?

Liviko e-poe püsikliendiks saate registeerida läbi e-poe keskkonna. Vali registreeri, täida nõutud andmed ning määra ja kinnita parool. Hoia oma paroolid turvalises kohas.

 

Miks hakata püsikliendiks?

Püsikliendina naudid Liviko e-poe püsikliendi eelised:

  • Saad ostudelt 20% soodustust v.a kampaaniatooted.
  • Liitudes ka uudiskirjaga, saad lisasoodustusi ja kutseid erinevatele üritustele.
  • Püsikliendina on ostu sooritamine kiirem ja sul on võimalik alati näha oma ostu ajalugu.
  • Püsikliendiks liitumine on tasuta ja sellega ei kaasne kohustusi.
Haapsalu Veinipäevade parim punavein- Zensa Primitivo Organic
Haapsalu Veinipäevade parim punavein- Zensa Primitivo Organic
Haapsalu Itaalia veinipidu on alguse saanud soovist tutvustada Haapsalu sõpruslinna Greve in Chiantit Itaalias. Veinipeol pakuvad veine Eesti veinide maaletoojad ja ka nende Itaalia partnerid. Toimub veinikonkurss, kus valivad veinipeo külalised välja Haapsalu publiku lemmik Itaalia punase veini, valge veini ja Prosecco. Sel aastal osutus publiku lemmik punaveiniks Nautimuse lillat orgaanilise veini märki kandev Zensa Primitivo Organic! 
Suvele vastu roosa veiniga
Suvele vastu roosa veiniga
Veiniviinamarjad jagunevad enamjaolt heleda ja tumeda kestaga sortideks, aga leidub ka erandeid, mille kesta värv on roosa, sageli esineb nende nimes sõna „gris“, mis tähendab aga prantsuse keeles halli värvust. Näiteks laialt levinud sort Pinot Gris, millest tehakse valget veini, on tegelikult roosa kestaga mari, nagu ka veidi vähem tuntud Grenache Gris ja Merlot Gris. Gris tuleneb prantsusekeelsest „vin gris“ mõistest ja tähistab seda, kui tumeda kestaga marjadest tehakse valget veini. Viimasel ajal eriti popiks muutunud roosat veini saab teha mitut moodi: lihtsaim võimalus on valgele veinile sorts punaveini lisada, ehk siis värvida valge vein roosaks. Võimalik, et kohalikud talumehed lihtsat ja taskukohast roosat veini oma tarbeks nii teevadki. Kusjuures sellist nõksu kasutatakse ka kalli ning prestiižse roosa šampanja valmistamisel, kus lisatakse rahulikule baasveinile veidi punast veini. Aga sel juhul muidugi ei segata juba valmis tooteid, vaid peale veini „värvimist“ läheb see teistkordsele käärimisele ja pikale autolüüsile veinikeldrisse.
Viski kui mõõduka tarbimise kunst
Viski kui mõõduka tarbimise kunst

Viski on vaieldamatult kõige huvitavam jook maailmas. Viski pakub naudingut, seltslust, teadmisi – ning oma parimas vormis võib viski pakkuda meile maitseelamusi ning mälestusi, mis kestavad terve eluaja. Hea viski olemus soosib vastutustundlikku tarbimist. Tarbimise kunst seisneb mõõdukuses, teadmistes, mida joote ja kvaliteedi eelistamises kvantiteedile.

Viski on see tähelepanuväärne jook, mille vanad gaeli mungad nimetasid elu veeks. Igast viskiklaasist võib leida – nagu väidetakse – ajalugu, kultuuri, traditsioone ja tugeva annuse elust ennast. Mitte üheski teises inimese poolt loodud joogis ei ole nii palju maitseelamusi, nii palju emotsioone.

Ükskõik kui häid viskimarke me proovime, jäävad need ikkagi alla kõige imelisemale joogile. Joogile, mille leiate ka igast viskiklaasist ning enamasti on seda seal rohkem kui 60 protsenti. See on vesi. Ja seda võib alati viskile lisada.

Ühes asjas lepime kohe kokku: viski joomisel pole reegleid. Ainult üks inimene saab väita, et mõni viski maitseb paremini kui teine või et viskit peab jooma just teatud viisil, et jääd või mõnda toonikut ei tohi lisada, et klaas peab olema just selle kujuga ja veel sada muud arvamust. See inimene olete teie. Ainult teie otsustate, mis teile sobib. “Ainus, mida soovin viskile lisada on veel viskit.” - Mark Twain

 

 

Võite nautida viskit täpselt nii nagu teile meeldib. Viski annab vabaduse valida. Single malt whisky – ainult üht sorti linnastest valmistatud viski –, näiteks värske loomuga Bruichladdich Classic Laddie või tugevalt turbasuitsune Port Charlotte – ja ülikvaliteetsed seguviskid, nagu Whyte & Mackay, annavad võimaluse kogeda erinevaid variante. Samas õpetavad nad meile uusi maitseelamusi, tootmisvõtteid, traditsioone, kultuure ja oskusi ning kõike head, mis elus leidub.

Enamus maailmas valmistatud viskidest on mõeldud segujookide valmistamiseks. Nad on loodud kokteilide valmistamiseks, mida lärmakates baarides nauditakse kõrgetest klaasidest, segatuna jää ja soodaveega. Vaid üksikud viskipudelid on mõeldud avamiseks asjatundjate poolt, kes huvituvad viski maitsest, kes võivad tundide viisi nautida viski aroome ning neid analüüsida, püüdes eristada maitseid ja lõhnu, luues nii kogemuse, mis tavainimesele tundub võimatu olevat. “Naudi seda õuna-aroomi. See on sügissort, Golden Delicious, mille korjas mäe lõunaküljelt kolmapäeva hommikul siniste silmadega vasakukäeline neitsi.” Ülejäänute jaoks on viski lihtsalt viski ning maitseb kõige paremini colaga segatuna. Keegi neist ei eksi.

Viski tähendab naudingut ja teie otsustate, millisena viski teile kõige rohkem meeldib. Maitsetel pole piire, nii nagu viskilgi.

„Pole võimalik, et head viskit on liiga palju.“ - Mark Twain

Kas suurem on parem?
Kas suurem on parem?

Veini valmistamise ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Antiikajal müüdi ja transporditi veini Vahemerel saviamforates, sest haruldast ning luksuslikku klaasi kasutati sel ajal ehete ja savinõude glasuurimisel. Meie ajaarvamise alguses hakati klaasi kasutama Vahemeremaades keraamika valmistamisel ning õpiti klaasipuhumise tehnikat. Siiski jäi klaas eriliselt väärtuslikuks materjaliks veel sadadeks aastateks ning keskajal oli veini mugavam müüa ja transportida tammepuust vaatides. Suurem nõudlus klaaspudelite järgi tekkis siis, kui Prantsusmaa kuningas Louis XV lubas 1728. aastal hakata Prantsusmaal müüma veini pudelites. Esimesi Bordeaux’ piirkonna veine hakati märgistama villimise koha järgi – näiteks Margaux, Latour, Lafite ja Haut Bri ning sellest ajast on jäänud ka etiketile märge „Mis en bouteille au Château“ ehk „villitud veinimõisas“. Populaarseks muutusid vahuveinid, eelkõige šampanja, sest klaaspudel kannatas rõhu välja ja lisaks polnud tammevaat piisavalt tihe, et süsihappegaas välja ei lekiks.

Miks kujunes standardseks pudeli mõõduks just 0,75 liitrit, on ajaloos siiani selgusetu. Võib oletada, et enne meetrmõõdustiku kasutuselevõttu Euroopas oli vedeliku mahuühikuks gallon, mis vastab tänapäeval 3,785 liitrile. Viiendiku gallonist ehk 0,75 liitrit veini peeti mehele õhtusöögil normaalseks veinikoguseks. Teine teooria räägib, et see on suurus, mida tavaline klaasipuhuja ühe kopsutäie õhuga suutis puhuda. Samas on võimalik 0,75 l pudeliga ka tänapäeval veini müües edukalt vaadiarvestust pidada: üks 225-liitrine barrique veinivaat võrdub 300 tavamõõtu pudeliga, mis on umbes 60 gallonit. Klaaspudelite masstootmisel hakati tegema lisaks veel erimõõtudega pudeleid, mis said nime Piibli tegelaste järgi. Nii on 6-liitrine pudel Mathusalem, 12 l Balthasar ja

21 l Solomon. Kahjuks jäeti vaeslapse rolli ehk ilma kõlava nimeta enim kasutusel olev erimõõtu 1,5-liitrine pudel, mida nimetatakse lihtsalt magnumiks.

Aga miks peetakse veinimaailmas magnumit hinnatud suuruseks, eriti veinikollektsionääride hulgas? Põhjuseid on mitmeid:

  • Vein areneb magnumis tänu pudelis oleva veini ja korgi alla jääva õhu proportsioonile tavapudelist aeglasemalt ning ühtlasemalt ning seetõttu maitseb vein alati paremini.
  • Kuna vein areneb aeglasemalt, võib magnum-pudelis veini keldrihämaruses kauem säilitada.
  • Miks veinitootja igal aastakäigul veini magnum-pudelisse ei villi? Loogiline järeldus: tootja teab, kas antud veiniaasta oli hea või kehvapoolne. Hea aastakäigu veinid villitakse alati ka magnum-pudelisse.

Lähtuvalt sommeljee tööpraktikast restoranis on magnum-pudelil samuti mitu eelist:

  • Ühe suure veinipudeli avamise ja serveerimisega hoiab sommeljee kokku väärtuslikku tööaega. Kiirem ja mugavam on serveerida suuremale seltskonnale ühte suurt pudelit kui mitut väikest.
  • Kaks normaalpudelis sama aastakäigu veini võivad olla aroomilt ja maitselt erinevad, sõltuvalt iga veinipudeli mikrokeemiast ning hoiutingimustest.
  • Kui restorani laudkonnas on neli või enam külalist, on alati nutikam soovitada magnum-pudelit. Õhtusöögil naudivad külalised seltskonda, toitu ja restorani atmosfääri. Tavaliselt saab üks normaalpudelis vein kiiresti otsa ning tellitakse uus. Oodatakse teenindajat ja kordub sama tegevus, mis esimese veini tellimisel ning serveerimisel. Magnum-pudelit serveerides säästab teenindaja nii klientide kui ka enda aega.
  • Õhtusöögilauas on magnum-pudel alati efektsem, mõjub pidulikumalt ja tekitab elevust.

Magnum-pudel on ka rohelise mõtteviisi vaatenurgast mõistlik, sest tootmisele kulub vähem loodusressursse: üks kork, üks etikett, üks kapsel ja arvestades, et maailmas toodetakse miljardeid pudeleid, tekib kokkuvõttes vähem jäätmeid.

Kõike eelnevat arvesse võttes võib julgelt väita, et suurem on parem!

 

Autor: Urvo Ugandi

Punasega punasest
Punasega punasest

„Klaasike punast veini on südamele hea“ on levinud väljend. Sellel väljendil on oma tõetera sees, kui hoiame rõhu sõnal „klaasike“. Ka Kristus olevat muutnud vee veiniks ja mitte valgeks… Punases veinis sisaldub selline keemiline ühend nagu reservatrool. Veini satub see looduslik alkaloid tumedate viinamarjade kestast ja teaduslikud uuringud on tõestanud, et reservatrool kahandab veres ringleva kahjuliku kolesterooli taset ja aitab ära hoida veresoonte lupjumist. Sellest tuleneb ka nn „prantsuse paradoks“ ehk kuigi prantslased tarbivad palju punast veini, on neil täheldatud 20% vähem südame- ja veresoonkonna haiguseid kui põhja-eurooplastel (maksahaiguseid ei mainita).

 

Kui valgel veinil on kindla joone hoidjaks happeline värskus, siis punaveini puhul on selleks parkhape, mis on maitselt mõrkjam ja avaldub veinis nn „kirsikivi“ maitsena. Tavaliselt arendatakse punaseid veine tammevaadis ning seda just eelkõige maitselt veidi kareda parkhappe nurkade lihvimiseks. Tammevaadiarendus lisab veinile täidlasemat ja magusamat vürtsikat iseloomu ning see on ka üks põhjuseid, miks juuakse alati punast veini tugevamate grillitud või praetud liharoogade kõrvale. Mõrkjad maitsenoodid veinis tasakaalustavad liha proteiine ja kalgendamata valke, mis näiteks veiseliha poolküpsena serveerimisel on oluliseks parameetriks toidu kvaliteedi osas.

Tammevaadi kasutamine lisab veel veinile struktuurset puidust tanniini, mis aitab veinil keldripimeduses kauem elus püsida ja pikendab veini arengupotentsiaali. Mõned marjasordid on aga kergema ja värskema iseloomuga ning tammevaati vangistatuna võivad hoopis kaotada oma elava ning särtsaka iseloomu. Näiteks hautatud ja keedetud liha puhul pole vaja tammevaadis pikka aega arenenud veini. Sinna sobib paremini kergem ja marjasema iseloomuga punavein, kus samuti on reservatrool olemas. Seega reegel on lihtne – kergem toit sobib paremini kergema veiniga.

 

Sommeljee seisukohalt saab veinivalikul määravaks kolm asja – tooraine olemus, toidu valmistamisviis ja kaste, millega toit serveeritakse. Mõned näited veini sobitamisest: tammevaadis arenenud struktuurne ja noorem punavein sobib erinevate ulukitega. Grillitud veisesteiki tasakaalustab veidi küpsem vein, mis arenenud tammevaadis ja veini aroomile-maitsele on lisandunud kerge suitsune noot. Kui liha serveeritakse „verisena“, vajame noort punaveini, kus on piisavalt kõrge parkhappe osakaal, see aitab meie organismis lagundada liha kuumtöötlemisel kalgendamata valke. Ja kaste – otsige veinis sarnaseid aroomi- ja maitsevarjundeid, mis on toiduga serveeritavas kastmes. Kui roog serveeritakse metsamarjakastmega, siis võiks veini aroomis ning maitses leiduda vihjeid küpsetele põldmarjadele-mustikatele, erinevad tumedad luuviljalised noodid veinis sobivad mõrkjatele ürtidele kastmetes ja magusamapoolsed kastmed vajavad veinis tasakaalustavat vürtsikust. Sümfoonia on täiuslik, kui kõik instrumendid on õigesti häälestatud.

 

Autor: Urvo Ugandi

Close