Vein ei ole kunagi vaid jook – see on alati olnud kultuuri, ajaloo ja loomingulise väljenduse kandja, andes tihti kunstnikele inspiratsiooni. Antiikajal kujutati veinijumalaid freskodel ning põrandaid katvatel mosaiikidel. 13. sajandil elanud kurdi päritolu Pärsia kroonik ja luuletajast ajaloolane Al-Shahrazuri kirjutas oma teoses „Nelikvärsid“: „Veinipära lõhn teeb mehest filosoofi“. Seda ütlemist tõestavad paljud veinitsitaadid nii keskaegsetelt kui ka tänapäevastelt kirjanikelt ning riigimeestelt. Samuti elab kunst veinis antiikajast kaasajani muusikas, maalikunstis, kirjanduses, filmikunstis ja üha enam ka veinipudeli etikettidel.
Vein ja muusika
Osad veinitootjad lasevad veinil küpseda keldrites klassikalise muusika saatel, uskudes, et helivibratsioon annab joogile erilise aroomi ning maitsenüansi. Stingile ja ansambli Simply Red ninamehele Mick Hucknallile kuuluvad veinimõisad Itaalias, mille veinid inspireerivad nähtavasti ka nende muusikat. Veinil on ka tuntud heliloomingute nimesid nagu Chateau Ste. Michelle ja Dr. Looseni koostöös sündinud „Eroica“, mis on nime saanud Ludwig van Beethoveni kolmanda sümfoonia järgi. Klaas head veini võib ajendada panema mängima loo oma lemmikbändilt. Seda on silmas pidanud mitmed kaasaegsed rokkbändid nagu Pink Floyd, AC/DC, The Rolling Stones ja Motorhead, kelle bändi temaatikaga veinietikette võib poeriiulitel kohata. Veinil ning muusikal on inimestele sarnane mõju – nad loovad sobiva õhkkonna ja kutsuvad esile emotsioone ning panevad puusa nõksuma ning laulu kõlama.
Kunst ja vein
Veinipudeli etikett ei ole vaid informatiivne silt, vaid sageli kunstiteos omaette. Maailmakuulsal Bordeaux veinimõisal Château Mouton Rothschild´il on alates 1945. aastast traditsioon kutsuda igal aastal kunstniku oma etiketti kujundama. Teiste seas on seda teinud Pablo Picasso, Salvador Dalí, Jeff Koons ja Andy Warhol. Toskaana veinimõis Castello di Ama on muutnud oma veiniaiad kaasaegse kunsti lavaks, kuhu kutsutakse kunstnike igal aastal kunstilaagrisse ammutamaks inspiratsiooni veinist, mõisa asukohast ning maastikust. Veinipudeli silt on kaasajal kui väike lõuend, mis muudab erinevate kunstnike kujundatud etikettidega veinikeldri miniatuurseks kunstikoguks.
Kirjandus ja vein
Kirjanduses on vein olnud inspiratsiooni- ja sümboliallikas juba antiikajast. Homerose „Odüsseias“ nimetatakse veini jumalate kingituseks ning Rooma luuletaja Horatius kirjeldas veini kui pühendust rõõmule ja sõprusele. Sitsiilia ühe kuulsaima veinimõisa Donnafugata nimi on inspireeritud Itaalia kirjaniku Giuseppe Tomasi di Lampedusa romaanist Il Gattopardo (Leopard). Ka on Donnafugata veinietikettidel kujutatud erinevaid tegelasi nii romaanist kui ka mujalt Itaalia luulest. Lisaks kõigele eelnevale on Donnafugata kaasanud oma veiniloomingusse maailmakuulsa Itaalia moemaja Dolce&Gabbana, kellega koostöös on kujundatud mitmed Donnafugata veinide sildid.
Vein ja kirjandus jagavad sama loogikat: veini maitses on mitmeid erinevaid nüansse sarnaselt romaanidele, kus palju erinevaid tegelasi. Mõlemad avavad ennast kiht kihi haaval, vajades selleks aega ning paremaks mõistmiseks ka veidi fantaasiat.
Kino ja vein
Ei saa ka kaasaegne filmikunst ilma veinita. Briti romaanikirjaniku Ian Flemingi tegelaskuju salaagent James Bond tellib igas filmis pudeli šampanjat ja lojaalsetest fännidest veinisõbrad spekuleerivad juba enne uue filmi esilinastust Bondi joogieelistuse üle. Hollywood on mitme filmi süžee üles ehitanud veinile: 2004. aastal linastunud „Sideways“ esitleb kahe kuulsa marjasordi erinevust läbi filmi tegelaskujude: tundlik Pinot Noir kui mitmetahuline kirjanik ning sirgjooneline Merlot, kui lõbus statistist näitleja. 2006. aastal kinolinale jõudnud „A Good Year“ maalib aga vaatajale pildi elust veinimõisast kui rahu allikast, juhtides tähelepanu põhiväärtustele, mis tänapäevase kiire elutempo juures kipuvad ununema.
Vein on nagu universaalne kultuurikeel, mida on võimalik igal veinisõbral mõista olenemata sellest, mis on ta rahvuseks või keeles ta räägib. Klaasis avanevad veini aroomid ja maitsed seovad endaga muusika, maalikunsti, kirjanduse ning filmikunsti. Vein on narratiiv, mis rändab läbi aja ja kultuuri, kandes endaga kaasas inspiratsiooni ning kunsti.
Kultuurset veinisügist,
Teie Nautimus.