Konjakite maailm on pikaajaliste traditsioonidega, kus aastasadu on kohalikud meistrid Prantsusmaal praktiseerinud enda oskusi pakkudes maailmale jooki, mis oma olemuselt on elegantne ja eriliselt kuninglik.
Remy Martin tähistab 2024. aastal 300. sünnipäeva, mis on grandioosne hetk tunnustamaks enda väärtuseid ja konjaki põnevat ajalugu.
Sünnilugu
Tänaseks hästi tuntud konjakimaja sai alguse 1724. aastal, kui ettevõtjast veiniistanduse omanik Remy Martin otsustas hakata tootma ja müüma konjakit oma nime alt, et pakkuda kuninglikele õukondadele parimaid maitseid, mis tulevad ainult Cognac’i piirkonnast. Hoides väärtusteks rikkalikke ja kvaliteetseid konjakeid, tema joogid vallutavad kiiresti suurejooneliste seltskondade südameid, saades populaarseks üle terve Prantsusmaa.
Traditsioonid põlvest-põlve
Kolmesaja aasta jooksul on Remy Martin olnud seotud peamiselt kahe perekonnaga, kus teadmised ja oskused kandusid põlvkonniti hoolikalt edasi. Järjepidevalt ja sihikindlalt laiendati Martin’ite dünastia käe all konjakimaja tegevusi ja pärandi tugevdamist. Aastal 1910. liitus Paul-Emilie Remy Martin II-ga Andre Renaud, kes sai maja kaastöötajaks ja 1924. aastal juba selle tegevjuhiks. Tema saabumisega liitus väimees Andre Heriard Dubreuil 1944. aastal, kes panustades olulisel määral sai 1965. aastal konjakimaja uueks juhiks. Dubreuil oli tugev liider andes olulise panuse Remy Martini haarde laiendamisesse, kasvatades kaubamärki rahvusvaheliselt tuntuks panustades turunduse ja müügitegevustesse. Sellest ajast saadik on Remy Martin kasvanud aina populaarsemaks olles nüüd üks teadatuntuimaid konjakisaadikuid.
Ainus suur konjakimaja, mis on pühendunud Fine Champagne Cognac’i tootmisele
Konjakimaailmas tähistatakse kvaliteediklasse kahel moel. Esiteks tähekombinatsioonidega, mis märgivad konkreetses konjakis olevate desillaatide noorimat vanust: VS tähistab, et noorim konjak selles segus on seisnud vaadis kaks aastat, VSOP konjakite noorim koostis on jällegi neli aastat vaati näinud ja XO tähisega konjakite noorim juba kümme aastat.
Konjakiseaduse teine kvaliteediklass märgib aga, millisest piirkonnast on pärit viinamarjad ja vein, millest konjakit ehk eau de vie’d (eluvesi) destilleeritud on – vastavalt siis Grande ja Petit Champagne Cognac. Need nimetused saab konjakisildile lisada ainult juhul, kui valmistamisel on täidetud konkreetsed tingimused.
Et mõista Remy Martin toodangu unikaalsust, tuleb mõista konjakite erinevaid sorte –
Petit Champagne Cognac on ainult selle piirkonna konjakitest kokku segatud jook, Grand Champagne Cognac – konjakite cream de la cream – on 100% ainult selle piirkonna destillaatidest kokku segatud konjak. Fine Champagne Cognaci sildiga konjakid on toodetud aga Grande Champagne’i ja Petite Champagne’i piirkondade viinamarjaveinide destillaatide segamisel, valmis konjakis peab Grande Champagne’i osakaal olema vähemalt 50%.
Ainult umbes 17% kogu konjakitoodangust, mis tarnitakse Cognaci maakonnast, kannab nimetust Fine Champagne Cognac. 80% kogu Cognaci maakonna Fine Champagne’i konjakist kannab aga omakorda Rémy Martini silti.
Tippkonjakeid hoitakse vaadis vahel sada aastat
Ainult kahel kangetele alkohoolsetele jookidele spetsialiseerunud Prantsusmaa piirkonnal on oma ametlik piirkondlik kvaliteediliigitus AOC (Appelation d ́O- rigine Contrólée). Cognac sai oma tähise 1905. aastal, teine tähise omanik on Bordeaux’st lõuna pool asuv Armagnaci piirkond. 1938. aasta Prantsusmaa konjakiseadus tunnustab ametlikult Cognaci piirkonna kordumatuid omadusi, mille tulemusena on võimalik valmistada ainulaadse kvaliteediga konjakeid. Kaks põhilist piirkonda parimate konjakite valmistamisel on aga Cognacis asuvad Grande Champagne (sellel piirkonnal on ka tippu tähistav märge – Premier Cru du Cognac) ja Petite Champagne. Nende segu kannab nimetust Fine Champagne Cognac.
Nendele kahele Cognaci piirkonnale on väga omane kriidine pinnas ja mikrokliima. Poorne kriidine pinnas pakub viinapuudele täiuslikku veevarustust. Valge kriidine pinnas peegeldab tagasi päikesevalgust, mis loob viinapuudele optimaalse mikrokliima marjade parimaks küpsemiseks. Nendest viinamarjadest valmivadki Petite ja Grand Champagne’i viinamarjaveinid ning neist destilleeritakse omakorda parimad n-ö eluveed, mis vaati vananema lähevad. Vanimad konjakid, mida valmis jookide segamisel kasutatakse, on saja aasta vanused.
Keskkonna väärtused tugevalt fookuses
Remy Martin sai sertifikaadi Säästva Põllumajanduse kohta 2007. aastal ja 2012. aastal said kõrge keskkonnaväärtuse sertifikaadi. 2014. aastal hakkas Maja kaasama oma partner-veinikasvatajad nii HEV kui ka CEC keskkonnasertifikaati. Juubeliaastaks, 2024. saab maja olema täielikult sertifitseeritud HEV, CEC ja orgaanilisena.
Et pikaajaliselt pakkuda ka tulevikus konjakimaja maitsvamaid vilju, on Remy Martin võtnud sihiks mitmed eesmärgid, kuidas panustada jätkusuutlikkusse keskkonda. Konjakimaja investeerib innovatsiooni, et 2030. aastaks iga pudeli kohta oleks CO2 50% võrra väiksem ja saavutada aastaks 2025. nulltase.
Samuti on hakatud eemaldama metallpurke ja pakendeid, mille sisse varasemalt pakendati pudel. Edaspidiselt pakutakse ümbrisega pakendit vaid kinkekarpides olevaid tooteid, mis on limiteeritud tiraažiga ja pigem erakordsemate konjakite jaoks.
Tänaseks on juba Remy Martin’il üle 800 koostööpartneri ja viinamarja kasvataja, kes kõik on võtnud endale eesmärgiks panustada jätkusuutlikusse tegevusse säästes loodust ja keskkonda.
REMY MARTIN’I AJALUGU
1695 – Remy Martin Sünd
1724 – Asutatakse Remy Martin konjakimaja
1870 – Oda hoidev Kentaur saab ametlikuks sümboliks
1874 – Loodi Hors d’Age konjak Louis XIII, mis sai aunimeks ’Konjakite Kuningas’
1927 – Esimene VSOP pudel jõuab tarbijateni, edaspidi otsustab konjakimaja keskenduda peamiselt VSOP konjaki tootmisele
1972 – Tuuakse turule esimene läbipaistmatu VSOP pudel, mis on silmnähtavalt sarnane tänapäevasele pudelile
1981 – Loodi Remy Martin XO Fine Champagne
2012 – Saadi kõrge keskkonnaväärtuse sertifikaat HEV
2024 – 300. juubel
Remy Martin tootevaliku leiad Liviko e-poest.