Mõiste Crémant pärineb Prantsusmaalt ja võeti laiemalt kasutusele 1970ndate aastate lõpus, kui Euroopa Liit keelas méthode champenoise väljendi kasutamise väljaspool Prantsusmaa Champagne piirkonda. Termin oli kasutusel Prantsusmaa ning Luksemburgi kvaliteetsete vahuveinide puhul ja mõned šampanjatootjad laiendasid väljendit ka veidi madalama CO2 sisaldusega šampanjadele – fine mousse crémant, mida kaasajal enam ei kasutata. Hispaania vahuveinitootja Codorníu, kes oli Grand Crémant de Cordoníu nimelist vahuveini müünud juba 1924. aastast, andis oma veini nimetuse kaitseks Euroopa kohtusse sisse hagi. Kohus aga otsustas 1994. aastal, et mõiste Crémant ei ole mitte päritolunimetus, vaid vahuveinide valmistamismeetod ning seetõttu võivad seda kasutada kõik tootjad, kes sellisel viisil vahuveini teevad. See tähendas, et termin Crémant ei olnud enam seotud kindla päritoluga ja seda võis kasutada ka teistes Euroopa Liidu riikides. Kuna aga seda mõistet kasutati kindla valmistusmeetodiga vahuveinide puhul, mis olid saavutanud tarbijatelt positiivse heakskiidu, kehtestas Euroopa Liit Crémanti valmistamiseks kindlad ning ranged reeglid.
Sõltuvalt piirkonnast seadusandlus veidi varieerub, aga üldnõueteks on kõigile terve marjakobara pressimine, marjade kaalu ja sellest saadava mahla suhtarv (150 kg marjadest 100 l mahla), vein võib olla valget või roosat värvi, vahuvein tehakse traditsioonilisel meetodil ja peab arenema pudelis vähemalt 9 kuud pärmisettel ning väävliühendeid (SO2) on lubatud kasutada 150mg/l. kohta. Lisaks peab tootja lisama pudeli etiketile kaitstud päritolu nimetusega marjade kasvuala.
Tänapäeval kasutatakse Crémanti nimetust enim Prantsusmaal, väljaspool Champagne kasvuala traditsioonilisel valmistusmeetodil tehtud kvaliteetvahuveinide puhul. Kastutusel on kaheksa piirkonda: Crémant d'Alsace, Crémant de Bordeaux, Crémant de Bourgogne, Crémant de Die, Crémant de Limoux, Crémant de Loire, Crémant de Savoie ja Crémant du Jura. Väljaspool Prantsusmaad on kasutanud väljendit juba pikka aega Luksemburg – Crémant de Luxembourg. Kuna aga Crémanti populaarsus käesoleval sajandil kasvab, siis võttis selle kasutusele 2005. aastal ka Maroko – Crémant de l´Atlas. 2009. aastal pöörasid oma pilgud Crémanti poole Saksamaa veinitootjad, kohendades veiniseadusandlust ning lisades sinna veel nimekirja kastutada lubatud marjasortidest koos nõutud kasvuala nimetuse ja veini maksimaalse jääksuhkrusisaldusega, mis ei tohi Saksamaa Crémantide puhul olla üle 20g/l kohta (Pfalzis kuni 15g/l). Ehk siis Crémanti puhul on tegu Saksamaa kuivade vahuveinide koorekihiga, „a la Crème de la Crémant“. Kuigi hetkel moodustavad Crémanti tüüpi vahuveinid Saksamaa vahuveinide tootmismahust kõigest 0,5%, siis loodetavasti võivad ka kohalikud veinisõbrad varsti oma klaasis keerutada Crémant de Moseli või Crémant de Pfalzi noobleid mulle.
Marjasordina on Crémantide valmistamisel tihti kasutusel Chardonnay, mis on üks enim kasvatatud heledaid marjasorte maailmas. Pärineb see Prantsusmaalt ja on geeniuuringute järgi Pinot Noir’ ning Gouais Blanci isetekkeline ristand. Arvatakse, et sordi nimetus pärineb Burgundiast ja on sordile pandud Mâconi piirkonnas asuva Chardonnay küla järgi. See paindlik ja hästikohanev marjasort on mõnes mõttes vastuoluline – sellest tehakse maailma ühed parimad ning hinnatuimad vahu- ja valged veinid Prantsusmaal Champagnes ja Burgundias, aga ka kõige lihtsamad rahvaveinid Uues Maailmas. Oma üsnagi neutraalse, samas veidi mineraalse ja tsitruselise-puuviljase iseloomuga sobib Chardonnay vahuveinide valmistamiseks hästi, lisades veini karakterisse värskust ja elegantsi. Tänu sellele kasutavad sorti kõik Prantsusmaa Crémanti tootvad piirkonnad. Isegi Alsace, kus domineerivad pigem saksa päritolu sordid on Chardonnay vahuveini tegemisel kasutusele võtnud ning tänu vahuveini populaarsuse kasvule maailmas on see ka juba leidnud tee muidu kohalikke marjasorte eelistatavatesse Saksamaa ja Austria marjaistandustesse.
Kokkuvõtvalt on kuivad ning kerged Crémantid värskendav briis Eesti siiani pigem kommertslikku laadi vahuveiniturul. Erinevus rikastab – Crémant on tulnud, et jääda ja kasvav konkurents suunab vahuveinitootjaid panustama aina rohkem kvaliteedile. Veinipoodide riiulitel kohtavad teadjamad mullisõbrad juba vanu tuttavaid ning tulevikus võib väljakutseid esitav majanduskeskkond aidata ka lojaalsetel šampanjakummardajatel leida Crémantide seast uusi sõpru.
Kihisevate kevadiste tervitustega,
Teie Nautimus
