RSS

Uudised märksõnaga 'valge portvein'

Portvein = laevad + meremehed
Portvein = laevad + meremehed

Portugali kuulsaim vein on oma nime saanud Atlandi ookeani rannikul asuva Oporto sadamalinna järgi. Vein leiutati aastasadu tagasi leidlike laevnike ja Inglise veinikaupmeeste poolt, kes märkasid, et kui konserveerida vein viinamarjadestillaadiga, siis peab vein merereisidele paremini vastu ning sihtpunktis on võimalik laevatrümmis loksunud veinivaadi sisu veega lahjendades uuesti veiniks muuta. Algselt oli tegu punast värvi veiniga, aga tänapäeval tehakse ka valget ja roosat portveini.

Portvein on pika traditsiooniga jook, millel on mitmeid erinevaid tüüpe. Portveini magusus pärineb viinamarjadest ja suhkru lisamine veinile on keelatud. Veini peamise alkoholisisalduse annab viinamarjadestillaat, millega katkestatakse veini käärimine. Destillaati lisatakse umbes veerandi jagu veini kogusest, kui kääriva veini alkoholisisaldus on jõudnud ca. 8% juurde. Portveini valmistamiseks kasutatavad marjad kasvavad Douro jõe ülemjooksul ja arvatakse olevat foiniiklaste pärandus. Kasutusel on enam kui 30 erinevat sorti, aga enamasti saadakse vein 5–6 sordi segamisel. Enamlevinud on Touriga Nacional, Tinta Roriz, Touriga Francesa, Tinta Cão ja Tinta Barroca. Valge portveini valmistamiseks kasutatakse peamiselt Gouveio, Rabigato, Côdega ja Malvasia Fina marjasorte. Portveinid on tavaliselt erinevate aastakäikude segud, et tagada samaväärne kvaliteet igas pudelis läbi aegade. Aastakäigu portveini ehk Vintage Porti tehakse vaid parimatel veiniaastatel.

 

Valge portvein – White Port

Valget värvi portvein tehakse heledatest sortidest, segatakse kokku erinevatest aastakäikudest ja küpseb kuni kolm aastat tammevaadis, seejärel villitakse pudelisse ning on valmis joomiseks. Vein võib olla nii kuivema kui ka magusama maitsega: Extra Dry White Port on kõige kuivem valge portvein, Dry White Port on juba poolmagus vein, kuigi nimi viitab kuivale ning White Port on sisuliselt magus valge portvein, mida nimetatakse teinekord veel Fine White.  Lagrima on üsna haruldane ja kõige magusam valge portvein, mille nimetus tähendab tõlkes pisaraid. 

Kaasajal on üha trendikam valget portveini segada toonikuga ning nautida koos laimiviilu ja jääga suvise jahutava seltskonnajoogina.

 

Punane portvein

Punased portveinid on magusad ja need võib jagada iseloomult kaheks:

Ruby-tüüpi marjased veinid arenevad tammevaadis lühemat aega ja küpsevad pudelis edasi.

Tawny-tüüpi vürtsikad veinid küpsevad kaua enne villimist tammevaadis ning pudelis veini aroom-maitse enam ei muutu.

 

Enamlevinud portveini tüübid:

Ruby ka Fine Ruby on segatud 3–4 aasta vanustest veinidest.  Iseloomult marjaselt mahlane ja magus portvein, mis sobib igapäevaseks nautimiseks marjakookide kõrvale. Areneb kuni kolm aastat tammevaadis.

Late Bottled Vintage ehk LBV – aastakäigu portvein, mis on laagerdunud 4–6 aastat tammevaadis ja on peale villimist joomiseks valmis.

Vintage Port – parima aastakäigu  portvein, Douro ülemjooksult pärinevatest erinevatest veiniaedadest, mis küpsenud vaid kaks aastat tammevaadis. Kogu portveini toodangust on vaid 3–4% on Vintage Port. Vintage Port võib küpseda pudelis aastakümneid, seetõttu on hea investeering veinikeldrisse.     

Tawny – värvuselt heledam ja vähemalt kolm aastat tammevaadis arenenud portvein, kuhu on vaadis küpsemisest lisandunud röstitud mandlist-pähklist iseloomu. Lubatud on lisada ka veidi valget portveini, et muuta vein aromaatsemaks ja kergemini joodavaks.

Old Tawny Port tähistab erinevatest aastakäikudest segatud veine, mida pikk tammevaatides laagerdumine on muutnud värvilt heledamaks. Marjasus on veinides vaoshoitum ning seda enam kerkib esile vaadis arenemisest johtuv magusalt vürtsine ja suitsune karakter. Veinietiketile võib lisada segamisel kasutatud veinide keskmise vaadis küpsemise aja: 10 Years Old, 20 Years Old, 30 Years Old ja 40 Years Old. Vastavalt vanusele muutuvad veinid värvuselt ruugemaks ja maitselt tulisemaks-vürtsisemaks.

 

Kohalikul veiniturul on üldiselt portvein jäänud veinisõprade hulgas ilma suurema tähelepanuta, sest oma magusa maitse ja kõrgema alkoholisisalduse tõttu see otseselt  seltskonnaveiniks ei sobi. Pigem juuakse portveini digestiivina või kakao & šokolaadipõhiste magustoitude juurde. Samas hämaratel ja niiskematel sügis- või talveõhtutel on väike klaasike portveini iseseisva joogina nautimiseks kaminas praksuvate puude saatel südantsoojendav maitseelamus.

 

Liviko e-poe portveinide valiku leiad siit.

Teie Nautimus

Close