Veiniklaas kui tööriist

Veiniklaas kui tööriist

Veiniklaas ei ole ainult toidulaua aksessuaar, oluline on mõelda pigem veiniklaasist kui veini serveerimise tööriistast ja nagu teada, on head tööriistad igas valdkonnas keskmisest kallimad.

Klaasist teeb veiniklaasi eelkõige kvaliteetne klaasisegu ja klaasi kubu, mis vastavalt kujule kontsentreerib veinile iseloomulikke aroome ning suunab vedeliku klaasist juues suus õigete maitseretseptoriteni.  Hinnatud veiniklaaside tootjad kasutavad lead free crystal klaasisegu, mis tähendab, et klaasi valmistamisel ei kasutata pliid ja segu koosneb ülipeenest kvartsliivast ja kaaliumkarbonaadist (K2CO3) ehk potasest. Tulemuseks on kerge, särav ning värvitu läbipaistev klaas. Plii teeb klaasi küll vastupidavaks, aga ka kõrgematel temperatuuridel tuhmiks, kui klaase masinas pesta. Lisaks veel raskeks ning seetõttu salvestab raskem klaas ümbritsevast keskkonnast rohkem soojust, mida ka klaasis olevale joogile kohe edasi annab. Siit väike vihje veiniklaaside ostuks: mida kergem klaas, seda kvaliteetsem, sest vein püsib kerges klaasis kauem soovitud temperatuuril.

Eristatakse flute-tüüpi vahuveiniklaasi (a), sihvakama kubu kujuga Bordeaux-tüüpi veiniklaasi (b) ja madalama ruumikama kubuga Burgundia-tüüpi veiniklaasi (c).

Flute-tüüpi veiniklaasi kasutatakse peamiselt vahuveinide serveerimiseks, aga paraku on see kinnismõte jäänud ajale jalgu. Ainus seda tüüpi klaasist vahuveini serveerimise eelis on praktilisus – neid klaase mahub kandikule üksteise kõrvale palju. Aroomi- ja maitseelamusi pakkuvaid parameetreid vaadates on see klaasikuju tänapäeval degenereerunud. Flute-klaase on kasutatud eelkõige seetõttu, et on lausa meditatiivselt rahustav jälgida, kuidas CO2 mullid veiniklaasis ülespoole keerlevad. Siinkohal tasub aga meenutada Eesti vanasõna „Ilu ei sünni patta panna“, sest vahuveiniklaasis on veini aroom vaene ja vein maitseb happeliselt ning veidi metalselt.  Vahuveini tuleks serveerida väiksemast, Bordeaux-tüüpi veiniklaasist, millest tavaliselt serveeritakse valget veini. Siis saab vein valamisel rohkem õhku ning elegantsed ja küpsed puuviljased aroomid-maitsed tulevad paremini esile. Seega, kui restoranis serveerib sommeljee või ettekandja teile vahuveini valge veini klaasist, siis ei tasu üllatuda – restoran soovib, et te saaksite veinile kulunud raha eest parima võimaliku maitseelamuse.

Levinud on arusaam, et valgel veinil peab olema veidi väiksem ning punasel veinil suurem klaas. Üldiselt peab see paika ja selle iva on praktilisuses. Punavein sisaldab parkhappeid ja tanniine ning seetõttu nõuab klaasis veidi enam õhku, et erinevad aroominüansid paremini esile tuleksid. Tavaliselt täidetakse klaas veiniga umbes 1/3 jagu. Valge või roosa vein serveeritakse alati jahedamalt, klaasi suurust ja veini kogust arvestades ning aegamööda veini nautides võib viimane sõõm klaasis olla muidu juba liiga soe. Kodustes tingimustes pole vaja eraldi klaase valgele ja punasele veinile, valage valget veini klaasi lihtsalt veidi vähem, siis püsib see kauem õigel temperatuuril. Küll aga võiksid koduses serviisis leiduda tõsisemal veinisõbral eraldi Bordeaux- ja Burgundia-tüüpi veiniklaasid.

 

Sama vein maitseb erinevas klaasis teisiti

Nagu eelpool mainisime, koondavad erinevad klaasikujud veini aroomide ja maitsete iseärasusi ning võimendavad või kahandavad neid. Bordeaux-tüüpi klaas tõstab esile eelkõige värskete marjade-puuviljade aroome ja maitsenoote ning võimendab valge veini tsitruselisi nüansse. Burgundia-tüüpi klaas rõhutab veinide maalähedust, täidlust, kreemisust ja silub happed-tanniinid pehmemateks. Lisaks tulevad nii paremini esile tammevaadis või pärmisademel laagerdudes omandatud küpsele veinile iseloomulikud autolüütilised nüansid.

Rusikareegli järgi võib valida erinevatele marjasortidele klaasi järgnevalt: Bordeaux päritolu viinamarjasortidele, nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Malbec ja Sauvignon Blanc sobib Bordeaux-tüüpi veiniklaas. Burgundia klassikalistele marjasortidele Pinot Noir ja Chardonnay sobib üldjuhul Burgundia-tüüpi veiniklaas. Chardonnay puhul on oluline sel juhul veini tammevaadis arenemine. Kui Chardonnay on värske karakteriga nagu näiteks Chablis,  siis tuleks see serveerida aga Bordeaux-tüüpi klaasis. Värsked ja puuviljase iseloomuga veinid nagu Riesling, Chenin Blanc, Pinot Blanc, Pinot Grigio, Sangiovese jt on samuti parem serveerida Bordeaux-tüüpi klaasist, mis on ka maailmas enamlevinud klaasi tüüp.

Kokkuvõtvalt on võimalik vale klaasivalikuga muuta kallis ning väärikas vein tavaliseks igapäevaveiniks, aga ka vastupidi. Õiges klaasis ning õigel temperatuuril serveerituna maitseb lihtne vein paremini ja „kallimalt“. Tihtipeale veini avades ei mõelda sellele ja seetõttu võibki seltskonnas kuulda kommentaari „see vein mulle ei maitse“. Tegelikult on veini pakkuja teinud teadmatusest vale klaasivaliku ja veinijoojal on konkreetsest veinist jäänud negatiivne maitsemälestus. Siit ka veinitootjatele väike nõuanne – olge veinietiketil temperatuuri ja klaasivaliku soovitusega konkreetsemad, sest veinisõpradele jääb meelde see, et antud tootja vein on hea või ei maitse ja vastavalt sellele nad kas ostavad seda uuesti või on see rong läinud.

Klaasikuju ei ole oluline ainult veinimaailmas. Saksamaa klaasitootja Spiegelau on koos käsitööõlletootjatega arendanud välja spetsiaalse kujuga klaasid näiteks sellistele õlledele nagu IPA, Stout ja nisuõlu, et ka õllesõbrad saaksid joogist kätte võimalikult palju aroome ja maitseid.

 Veiniklaaside spikker levinud marjasortidele

Bordeaux-tüüpi klaas

Heledad marjasordid – Sauvignon Blanc,  Chenin Blanc, Riesling, Pinot Blanc, Pinot Grigio, Gewurztraminer, Grüner Veltliner, Trebbiano, Cortese, Viura, Albarińo, Torrontes, Viogner.  

Tumedad marjasordid – Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot, Malbec, Syrah, Sangiovese, Corvina, Tempranillo, Primitivo, Zinfandel.

Burgundia-tüüpi klaas  

Tumedad marjasordid – Pinot Noir, Nebbiolo, Grenache Noir/Garnacha Tinta, Carignan, Baga, Pinotage.

Heledad marjasordid – täidlased, tammevaadilaagerdusega valged veinid, Chardonnay, Marsanne, Rouseanne ja Rhóne’i oru valged veinid.

 

Autor: Urvo Ugandi

Kirjuta kommentaar
Close