Prosecco on tõenäoliselt käesoleva sajandi kõige populaarsem vahuvein terves maailmas. Tegemist on Itaalia päritolu kerge ja igapäevase, värvilt valge või roosa puuviljaselt elava vahuveiniga. Ametlikult on Prosecco kaitstud päritolu nimetusega vein alles 2009. aastast, kui Itaalia põllumajandusministeerium kinnitas selle päritolu kohaks Kirde-Itaalias paikneva Veneto maakonna. Põhjuseks see, et seda suupärast, hästi joodavat ning kõlava nimega vahuveini tehti veel käesoleva sajandi alguses reipalt nii Saksamaal, Austraalias kui ka Ameerika Ühendriikides. Kuna sama nime kandis ka viinamarjasort, millest vahuveini tehti, siis ei saanud keelata pudeli peal marjasordi nime kasutamast ka teistes riikides. 2009. aastast võeti aga Itaalias marjasordi senise nime Prosecco asemel kasutusele tema sünonüüm Glera, vahuveini päritolunimetusena Prosecco kinnitati sellest hetkest Veneto maakonna vahuveinile. Sellega oli „Gordioni sõlm“ läbi raiutud ja selle ülipopulaarseks muutunud vahuveini kopeerimine lõppenud. Saksamaa või Austraalia vahuveinitootjad võisid kirjutada etiketile edaspidi Glera nime, aga kuna see nimi oli Prosecco joojatele tundmatu ja veinietiketil kedagi ei kõnetanud, siis ülejäänud maailma veinitootjad loobusid Glera-nimelise vahuveini tegemisest üsna kiiresti.
Kaasajal tehakse kahte tüüpi Proseccot peamiselt Charmat ehk tank-meetodil: Frizzantena ning Spumantena. Esimene neist on taskukohane ja kerge, veidi kihisev vahuvein, mille rõhk pudelis on alla 3 atm. Spumantel on CO2-sisaldus ning rõhk pudelis suurem ja maitseamplituud samuti laiem. Tavalisest kvaliteetsem Prosecco tuleb Treviso provintsist ning veinietiketil on ka sellekohane märge Prosecco di Treviso. Veel kvaliteetsema veini puhul on etiketil märge – Prosecco di Conegliano või Prosecco di Valdobbiadene või isegi Prosecco di Conegliano Valdobbiadene. Vastavatel puhkudel korjatakse marjad veini tarbeks ainult merepinnast veidi kõrgemal paiknevatest marjaistandustest Conegliano ja Valdobiaddene linnade ümbrusest. Prosecco vahuveinide lipulaev on Prosecco Cartizze Spumante Superiore, mis viitab viinamarjade parimale võimalikule kasvualale ning kõige kvaliteetsematele viinamarjadele. Glera marjasort kasvab seal vaid 108 ha istandustes Cartizze nimelise mäe lõunavaatelistel nõlvadel ja marjad tuleb korjata käsitsi. Iseenesestmõistetavalt on tegemist ka Prosecco veiniperekonna kalleima eksemplariga, mille maht on vaid ca 1,5% Prosecco vahuveinide kogutoodangust.
Erinevus rikastab – nagu ka kõiki ülejäänud vahuveine, võib leida poeriiulitelt veidi kuivemaid kui ka oluliselt magusaimaid Prosecco versioone. Veinihuvilisel tuleb jälgida terasemalt, mis väljendi on tootja veinietiketile veini jääksuhkru sisalduse tähistamiseks märkinud, et oma lemmik üles leida:
Ultra Brut, Brut Nature, Brut Zéro – täiesti kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 3g/l.
Extra Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 0 - 6g/l.
Brut – kuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 6 - 12 g/l.
Extra Dry – „offdry“ vahuvein, jääksuhkur veinis: 12 - 17g/l.
Sec – poolkuiv vahuvein, jääksuhkur veinis: 17 - 32g/l.
Demi Sec – poolmagus vahuvein, jääksuhkur veinis: 32 - 50g/l.
Dulce – magus vahuvein, jääksuhkur veinis üle 50g/l.
Valdav enamus Proseccosid Eesti veiniturul on kas Extra Dry või Brut tüüpi.
2020. aastal otsustasid Prosecco tootjaid ühendav Prosecco Consortium ja Itaalia Põllumajandusministeerium lubada turule ka kahvaturoosa värviga Prosecco Rosé vahuveini. Roosa Prosecco puhul on lubatud kasutada ainult Glera ning Pinot Noir marjasorte, Pinot Noir sordi osakaal võib marjasegus olla kuni 15%. Ka on roosat värvi Prosecco oma iseloomult veidi kuivem ja teha võib vaid Brut Zéro/Nature, Extra Brut, Brut ning Extra Dry tüüpi vahuveine. Prosecco vahuveinid on saavutanud üsna lühikese ajaga kindla positsiooni veidi muretus ja itaallaslikus „la dolce vita“ elustiilis, samuti ka kohaliku veinisõbra joogivalikus.
Kõikide Liviko vahuveinide ja proseccodega saad tutvuda siit.
Head rahvusvahelist Prosecco päeva!