Pinot Noir kuulub klassikaliste tumedate marjasortide hulka ja temast tehakse vast kõige elegantsemad ja ühtlasi ka kalleimad punaveinid maailmas. Marja saksakeelne nimetus - Spätburgunder, viitab sordi hilisele õitsemisele, mistõttu varajane sügis jahedate vihmaste ilmadega ei kuulu lemmikute hulka ning marjasort on kasvukoha ilma suhtes üsna nõudlik. Ei sobi talle ka vahemereline kuumus koos liigse päikesepaistega, sest UV-kiirgus võib õhukese kestaga marjad ära põletada, mis annab hiljem tunda veini ilmetus maitses.
Pärineb sort Prantsusmaalt Burgundia piirkonnast, kus kasvuajal päevad soojad ja ööd jahedad ning teda on seal kasvatatud juba peaaegu 2000 aastat. Marjasordi nime võiks tõlkida kui „must käbi“, viidates männikäbi kujulisele marjakobarale. Sellest dünaamilisest, õhukese tumeda kestaga marjasordist tehakse vahuveine, valgeid veine ja kerge viirukisuitsuse aroominoodiga marjaselt delikaatseid punaveine. Oluline on marjasort Prantsusmaa põhjapoolsetel kasvualadel, eelkõige Champagne ja Alsace piirkonnas ning iseenesest mõistetavalt sobivad talle koduse Burgundia lubjakivised põllud. Seal valmistatakse sellest sordist tõenäoliselt kõige hinnalisemad ja ihaldatumad veinid nii veinikaupmeeste kui ka veinisõprade silmis. Alust selleks annab sealsete veinide lai aroomi ja maitseamplituud ning kõige killustatum topograafiline veinide klassifitseerimise süsteem maailmas, kus mikrokliima on jaganud veiniaiad erinevatesse kasvukohapõhistesse kvaliteedikategooriatesse ning veiniaia piiridele peetakse arvestust meetri täpsusega. Kliima soojenemine annab endast ka Reini jõe kallastel. Muidu enamasti valget veini pakkuv Alsace piirkond lisas mõned aastad tagasi Pinot Noir marja ainsa tumeda sordina kasvuala parimate Grand Cru märgistusega veinide nimekirja ning Saksamaa Badeni ja Pfalzi ilmekaid punaveine leidub kohalike veinisõprade heameeleks ka Eesti veinipoodide riiulitelt. Lisaks leiavad veinisõprade hulgas kõlapinda Pinot Noirist tehtud Blanc de Noir tüüpi valged veinid – vein valmistatakse tumeda kestaga marjadest, kääritades seda ilma marjakestade ja seemneteta.
Pinot marjasordi perekond on üsna lai, kus leidub sealt nii valge, roosa kui ka tumeda kestaga eksemplare. Marjasort annab kergesti mutatsioone ja Pinot perekonna nimekirjast leiab nii ise- kui inimtekkelisi ristandeid. Käesoleva aja populaarseim pereliige on tõenäoliselt roosa marjakestaga Pinot Noir´ mutatsioon Pinot Gris/Pinot Grigio, millest tehtud veinid laiutavad poeriiulitel Itaalia valgete veinide osakonnas. Heleda kestaga Pinot Blanc, saksapäraselt Weissburgunder on sisuliselt Pinot Noiri albiino versioon. Kuulsaimateks järglasteks saab kindlasti pidada heledate veinimarjade kategoorias maailmas enim kasvatatud Chardonnay´d ja tema tumeda kestaga kaksikvenda Gamay´d, mis leiab kasutust Burgundiast veidi lõuna poole jäävas Beaujolais piirkonnas. Lõuna-Aafrika Vabariigi esindussort Pinotage on aretatud Stellenboschi ülikoolis juba sadakond aastat tagasi.
Häid Pinot Noir´ kasvupiirkondi leidub ka mujal ja kasvatatakse seda veel Saksamaal, Austrias, Itaalias ja isegi Hispaanias. Marjasorti võib kohata väljaspool Euroopat Ameerika Ühendriikides Californias ja eelkõige Oregonis, mida peetakse samuti üheks parimaks piirkonnaks maailmas koos Uus-Meremaaga. Väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega veinid pärinevad veel veidi jahedamatelt rannikulähedastelt kasvualadelt Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Tšiilis.
Vaatamata kasvukoha kliimale on Pinot Noirist tehtud punaveinil alati isikupärane ja nõtke karakter – granaatpunase värviga, marjaselt elava ja sametiste tanniinidega aromaatne punavein kütkestas omal ajal keiser Karl Suurt ning kõnetab kaasajal paljusid veinisõpru laias maailmas. Laiemale publikule sai mari tuntumaks tänu 2004. aastal esilinastunud Hollywoodi kassahitile „Sideways“.
Liviko e-poe Pinot Noir veinidega saad tutvuda siit.
Maitseküllase filmisoovitusega,
Teie Nautimus