Kui soe on jahe?

Veini populaarsus tõuseb iga aastaga, kuid teadmised selle ülla joogi serveerimisest on paljudel suhteliselt lünklikud ja toetuvad linnalegendidel või sõpradelt-tuttavatelt kuuldul. Vaatame üle aspekti, mis mõjutab veini aroomi ja maitset kõige rohkem.

 

Kas külmkapist või toatemperatuuril?

Veini õige serveerimise valemi kõige olulisemaks muutujaks on temperatuur. On üldteada, et valge ja roosa vein ning vahuvein tuleb serveerida jahutatult ehk külmkapist. Küll aga on levinud väärarvamus, et punaveini peab serveerima toatemperatuuril. Seda viga tehakse ka paljudes söögikohtades, mis teeb eksimuse kordades suuremaks, sest restoranid kasseerivad võrreldes jaekauplusega veini või vahuveini eest mitmekordse hinna. Veini eest restoranis enam maksta on igati õiglane juhul, kui vein serveeritakse korrektselt – koos teenindaja kommentaaridega, sobivas klaasis ja õigel temperatuuril. Siis võib pidada veini eest enam maksmist toitlustusasutuse teenustasuks, sest veini on eelnevalt jahutatud, restoran on investeerinud veiniklaasidesse, külmikutesse ja töötajate veinialastesse teadmistesse ning enesestmõistetavalt on sellega kaasnenud kulud.

Kaasaja moodsates ja kõigi mugavustega eluruumides jääb toatemperatuur enamjaolt vahemikku  22–25 °C. Vein sisaldab alkoholi ehk etanooli, mõni vein rohkem, mõni vähem. Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on –114 °C ning keemistemperatuur 78 °C.  Kui veini serveerida toatemperatuuril, siis enamik punaveine lõhnab alkoholi järgi, sest alkohol hakkab aktiivsemalt lenduma umbes 20 °C  juures. Seega veini õige serveerimise toatemperatuur on tegelikult veini hoiustamise ruumi temperatuur ehk klassikalises mõttes kelder, kus on üldjuhul üsna jahe.

 

Toatemperatuuriks peetakse punaveini puhul veinikeldri temperatuuri,

mis jääb vahemikku 13–15 °C ja see on elutoa temperatuurist märksa jahedam. 

Elik punast veini peab meeldiva maitseelamuse tagamiseks tegelikult  serveerima kergelt jahutatuna.

 

Sommeljeed peavad üldiselt veini serveerimise temperatuuri veini joomise temperatuuriks, aga koduses vabas õhkkonnas soovitaks veini serveerida isegi mõnevõrra jahedamalt. Ehk kui veini soovitatakse serveerida temperatuuril 8–10 oC, siis tavaline külmiku 6 °C  on igati sobilik, sest toatemperatuur on üldjuhul üle 20 °C.  Klaasid, kuhu vein valatakse on toatemperatuuril ja tegelikkuses muutub vein lühikese aja jooksul 1–2 °C  võrra soojemaks. Kui tahate hinnalise punaveini aroomist ja maitsest viimast välja võtta, siis serveerige seda kergelt jahutatuna, umbes 15 °C ja nautige 16–17 °C juures.  Lihtne ja käepärane moodus veini kiireks jahutamiseks on jää ning vesi. Võtke küüler (veini serveerimiseks kasutatav jäänõu, aga kodustes tingimustes ajab asja ära ka mõni muu suurem vettpidav anum, kas või kastrul), pange sinna paar peotäit jääkuubikuid ja valage peale umbes pool liitrit vett, nii et jäänõu oleks poolest saati täidetud jääveega ning asetage sinna vein. Jää sulamise ja vee jahtumise protsessi kiirendab paari näputäie jämeda soola lisamine. Teine võimalus on võtta tavaline köögirätik, see märjaks teha, keerata veini selle sisse ja asetada sügavkülma. Toasooja punaveini puhul aitab 10–15 minuti pikkusest hoidmisest jäänõus või rätiku sees sügavkülmas, et vein oleks soovitud temperatuuril. Igapäevasemaid kergemaid ja poolmagusaid punaveine võib jahutada veidi enam. Samuti võite valge, roosa ja vahuveini unustada jäänõusse või sügavkülma umbes 20–25 minutiks.

 

Autor: Urvo Ugandi

Leave your comment
Close