Uue veiniaasta tähistamine on olnud väga pikk traditsioon ja sel puhul mekitakse korjeaasta värsket veini. Alguse sai see tava 19. sajandi hakul Prantsusmaal, kus sellist veini nimetati vin de primeur ehk varajaseks veiniks ning sügisese marjakorjamise lõppu tähistati noore veini joomisega kõigis Prantsusmaa veinipiirkondades. Eriti populaarne oli uue aasta tähistamine Burgundiast veidi lõuna poole jäävas Beaujolais’ piirkonnas. Lyoni linna kõrt...
Maailmas on 85 riiki, mis kasvatavad viinamarju umbes 6,1 miljonil hektaril ja teevad kokku 2,7 miljardit liitrit veini aastas. Veini tootmise riikide esikolmik on püsinud muutumatuna üsna pikka aega ning vahetuvad vaid kohad pjedestaalil.
Pikka aega liidrina püsinud Itaalia kaotas 2023. aastal esikoha Prantsusmaale ja Hispaania hoiab püsivalt kolmandat positsioonil. Kui süüvida aga veidi viimase viie aasta (2018 – 2023) statistikasse, siis on ...
Vein ei ole kunagi vaid jook – see on alati olnud kultuuri, ajaloo ja loomingulise väljenduse kandja, andes tihti kunstnikele inspiratsiooni. Antiikajal kujutati veinijumalaid freskodel ning põrandaid katvatel mosaiikidel. 13. sajandil elanud kurdi päritolu Pärsia kroonik ja luuletajast ajaloolane Al-Shahrazuri kirjutas oma teoses „Nelikvärsid“: „Veinipära lõhn teeb mehest filosoofi“. Seda ütlemist tõestavad paljud veinitsitaadid nii keskaegsetel...