Lihtne küsimus, millele üldistavalt „jah“ või „ei“ vastata polegi võimalik. Aastakäik pole pelgalt number veinipudeli etiketil – see on kokkuvõte kasvuperioodi looduslikest teguritest, mis mõjutavad veini iseloomu, kvaliteeti ja arengupotentsiaali.
Iga kasvuaasta on kordumatu ning samal põllul kasvanud marjasordi puhul võivad erinevad aastakäigud anda märgatavalt erineva iseloomu ning kvaliteediga veine. Seetõttu räägitakse tihti „headest“ ja „halbadest“ aastakäikudest, eriti klassikalistes Euroopa veinipiirkondades ning veinisõbral on mida meelde jätta, sest tihti on kuulsate veinipiirkondade veinidel keldris üsna pikk arengupotentsiaal. Üldjuhul annavad tootjad aastakäigule hinnangu peale seda, kui viinamarjad on korjatud. Peamised parameetrid, mida kasvuperioodil jälgitakse on temperatuur, sademete hulk ja jaotus, päikesepaiste ja kas on esinenud ekstreemsemaid ilmastikunähtuseid (rahe, härmatis, külma- ja kuumalained, põud, üleujutused, metsatulekahjud jne).
Samas kasvatatakse kindlas piirkonnas või istanduses mitmeid erinevaid viinamarjasorte, mõni neist eelistab jahedamat ilma, teine rohkem sooja päikesepaistet, mõne sordi marjad küpsevad varem välja, teistel jälle hiljem. Nii on erinevast marjasordist tehtud kindla piirkonna sama aastakäigu veinidel kriitikute hinnagud erinevad. Näiteks Alsace’is saab vara õitsevast ja varavalmivast Pinot Gris sordist sooja kevade, aga samas jaheda sügise puhul häid veine, kuid noobel hilisküpsemisega Riesling, mis ka õitseb hilja, pakub veinisõbrale sama aastakäigul üsna ilmetuid veine. Ja väita, et antud aastakäik oli Alsace’is hea või halb on vale, sest ilmastikutingimused mõjutavad sorte erinevalt – Pinot Grisile hea, aga Rieslingule keskpärane.
Olulise aspektina hea aastakäigu veini puhul tuleb mängu ka inimfaktor. Selleks on täpselt ajastatud marjade korjeaeg, korjatud marjade hoolikas sorteerimine ning mitmed kohandatud veinivalmistamise tehnoloogiad: marjakobarate varretustamine või tervete marjakobarate pressimine mahlaks, käärimisel temperatuuri kontrollimine ja erinevate pärmitüvede kasutamine ning veini arendamine pärmisettel või tammevaadis. Kaasaja tehnoloogiad on vähendanud tunduvalt aastakäikude vahelist erinevust ja tänu sellele on võimalik ilma seisukohast vaadatuna ka kehva aastakäigu puhul valmistada hästijoodavat veini. Seda eriti Uues Maailmas, kus põuasema ilma puhul on lubatud ka taimede kastmine, mis Euroopas on erinevate veinipiirkondade päritolu reegleid arvestades märksa keerulisem.
Põud vähendab saaki, samas tõstab marjade kontsentratsiooni. Vihmane ilm aga soodustab seenhaiguste ja hallituse tekkimist, paisutades marju ja muutes need vesisemaks. Nõrgemate aastakäikude puhul võib arvestada sellega, et veinid on valmis nooremalt tarbimiseks ja neil on lühem arengupotentsiaal veinikeldris ning üldjuhul on veini hind soodsam võrreldes heade aastakäikudega. Samas võib veinisõber leida keskpäraste aastakäikude puhul turult väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega hinnatud tootjate veine. Heaks aastakäiguks peetakse seda, kui korjeajal on marjades olevad happed ja suhkrud tasakaalus ning see juhtub siis, kui kasvuajal on piisavalt päikest ja valgust marjade küpsemiseks, samas on ka jahedamaid perioode, et marjades happesus säiliks. Aastakäigu hinnagut tõstab lisaks kasvuaja mõõdukale ilmale pikk soe sügis koos sadametevaba korjeajaga ja need aastakäigud on üldjuhul tavaliselt turul orientiiriks veinikollektsionääridele.
Tihti on aastakäigul ostja jaoks ka sentimentaalne väärtus, olgu selleks siis ostja sünniaasta või mõni sündmus. Parim näide on 2000 aastakäik, mis oli uue aastatuhande esimene korjeaasta ning oli kollektsionääride hulgas oodatud, küll aga mitmetes tuntud veinipiirkondades pigem keskpärase hinnanguga.
Globaalne soojenemine pole enam ammu uudiseks ja kui heita pilk möödunud 2025. aastale, siis parem ülevaade on olemas lõunapoolkera veiniriikides, kus marjad korjati veebruaris-märtsis. Soe ja kuiv ilm 2024. aasta oktoobrist detsembrini Austraalias ja Uus-Meremaal tõi marjade korje kaks nädalat tavalisest varemaks, samas kui Lõuna-Aafrika Vabariigis lükkus korje tänu külmale ja niiskele talvele (lõunapoolkeral siis juuni-august 2024) kaks nädalat hilisemaks. Tšiili ja Argentina veinitootjad hindavad 2025. aastat väga heaks: Andides oli palju lund, mistõttu vett oli piisavalt ja saagikus koos marjade kvaliteediga oli keskmisest parem.
Samas kontraste pakkuv ilm Euroopas esitas 2025. aastal marjakasvatajatele väljakutseid: varajane kevad koos äkilise kuumalainega tõi korjeaja tavalisest kaks nädalat varasemaks. Õnneks jätsid paduvihmade poolt tekitatud üleujutused veinistandused puutumata. Lugedes erinevate riikide aastakäigu raporteid, võib kokkuvõtvalt hinnata 2025. aastat Euroopas mõõduka saagikusega keskmisest paremaks, eelkõige just punaste veinide kontekstis.
Head uut veiniaastat!
Teie Nautimus
Leia omale sobiv aastakäik siit:
https://www.wineenthusiast.com/wp-content/uploads/2025/02/2025_Vintage-Chart_V4.pdf