Hilise õitsemisega, saagikas, klimaatiliselt vastupidav, tiheda tugeva marjakobara ja tumeda paksu kestaga mari on maailmas üks kuulsamaid ning ühtlasi ka enimkasvatatud veini valmistamisel kasutatav marjasort. Ca 341 000ha istandustega hõlmab see ca 20% kogu maailma veinipõldudest ja leidub teda enamike veiniriikide istandustes põhja- ja lõunapoolkeral, Kanadast Marokoni ja Uus-Meremaast Argentinani. Geeniuuringute põhjal on „Cab“, nagu ameeriklased seda hellitavalt kutsuvad, Cabernet Franci ja Sauvignon Blanci isetekkeline ristand, mis sündis Edela-Prantsusmaal Bordeaux’ piirkonnas 17. sajandil. Nimigi on võrdselt saadud mõlemalt vanemalt.
Cabernet Sauvignon on Carmeneti marjaperekonna tuntuim esindaja ja lisaks temale kuulub prominentsesse seltskonda veel Merlot, Carménère, Petit Verdot, Castets, Marselan, Fer Servadou, Hondarribi Beltza ja Gros Cabernet sordid ning noobli vennaskonna esiisaks on Baskimaa päritolu Cabernet Franc, mille sünonüümiks Carmenet ka kunagi ammu Bordeaux´s, Gironde suudmeala vasakul kaldal paiknevas Médocis oli.
Kasutust leiab Cabernet Sauvignon mari nii punaste sordi- kui ka seguveinide valmistamisel, eelkõige segatakse siis just oma perekonna marjadega: Cabernet Franc, Merlot ja Petit Verdot sortidega. Ka saab temast teha veel ka üsna erksa värvi ja marjase karakteriga roosat sordi- ja seguveini.
Sordipõhised veinid, mida tehakse vast enam just Austraalias, Ameerika Ühendriikides ja Ladina-Ameerikas, on tavaliselt tammevaadis arendatud, suud kootavad, intensiivsed, küpsete mustade sõstarde meki ja vürtsika karakteriga ning neil on hea arengupotentsiaal. Jahedamates piirkondades, kus marjad teinekord korralikult välja ei küpse, võib veinile tekkida veidi agressiivne nö. roheliste tanniinide ehk siis toore rohelise paprika nüanss, mis pole eriti nauditav. Seguveinidena on välja kujunenud nn Bordeaux segu, kus segatakse omavahel kokku peamiselt Merlot ja Cabernet Franc, lisades teinekord veel Petit Verdot’ sorti. Tšiilis võetakse veinisegus mängu veel ka Carménère ja Argentinas Malbec. Cabernet Sauvignon on segamisel populaarne, sest nii saab teiste marjasortide lisamisel pehmendada Cabernet Sauvignonile omast tugevat tanniinsust.
Kuulsaim Cabernet’ piirkond maailmas on Bordeaux Prantsusmaal, eelkõige sealne Médoci sisekasvuala. Väljaspool Euroopat leiab väärikad punaveinid Californiast Napa ja Sonoma Valley kasvualadelt, Austraalias Coonawarrast, Tšiilis Colchagua ja Maipo Valley´st ning Lõuna-Aafrika Vabariigis Stellenboschist. Aina rohkem levib sort ka Ida-Euroopas ja Balkani poolsaarel. Maailmas kasvatatakse Cabernet Sauvignoni enim Prantsusmaal, teisel kohal on Tšiili, kus mari on olulisim tume sort üldse, kolmandal kohal Ameerika Ühendriigid, peamiselt siis California osariik ja järgneb Austraalia. Üllatuslikult on maailmas viiendal kohal Hiina, kus see ilmekas marjasort aina enam populaarsust kogub.
Sõltuvalt kasvukohast on Cabernet Sauvignonist tehtud veinides lisaks üleküpsenud mustsõstardele tunda kuivatatud tumedaid luuvilju, põldmarjamoosi, lagritsat, tubakat, eukalüpti ja tammevaadis arendamine lisab veini aroomile-maitsele veel pagarivürtse, kakaoube, mõrušokolaadi ning suitsuseid aroominoote.
Tänu Cabernet Sauvignoni töökindlusele on temast aretatud 1970. aastatel mitmeid varavalmivaid tumedaid marjasorte, eelkõige selleks, et teha punast veini veidi jahedama kliimaga piirkondades. Nii on kuulus Cabernet isaks Cabernet Cubin, Cabernet Dorsa ja Cabernet Dorio sortidele, mida kasvatatakse eelkõige Saksamaal ja Šveitsis. 1991. aastal aretati Šveitsis hübriidmarjasordi abil ilmastikule vastupidav ja haiguskindel heleda kestaga Cabernet Blanc sort, millest tehtud veinid on aromaatsed ja nende maitses leidub Sauvignon Blancile iseloomulikke nüansse.
Värvikirevat veinisügise algust,
Teie Nautimus